Kokkulepitud salumetsade kaitse tegevusplaan aitaks leevendada metsade olukorda

Eile arutati keskkonnaministeeriumis metsaseaduse muutmisel vastuseisu tekitanud küsimusi. Arutelul TÜ teadlaste tutvustatud värske analüüs näitab, et riigi maadel on maha raiutud nii suur osa vanadest salumetsadest, et vajalikus mahus kaitse alla võtmiseks neid enam pole. Kohtumisel kokku lepitud tegevusplaani ellu viimisel on salumetsa elustiku kaitsmine veel võimalik.

Tartu Ülikooli teadlaste Asko Lõhmuse ja Anneli Palo analüüs näitab, et viimase 20 aastaga on riigi maadel raiutud maha 37 % salumetsadest. Samal ajal on elustiku säilimiseks vajalikus mahus salu- jt viljakate kasvukohtade metsade kaitse alla võtmisega 15 aastat viivitatud. Eestimaa Looduse Fondi esimehe Tarmo Tüüri sõnul on olukord trööstitu. “Oleme jõudnud seisu, kus metsade intensiivse majandamise tulemusel peame loodusteadlaste arvutatud miinimumi tagamiseks võtma kaitse alla ka noori ja väiksema loodusväärtusega metsi, loodetavasti veel mitte raiesmikke nagu on hoiatavaid näiteid teistest riikidest,” möönis Tüür.

Eilne range kaitse töörühma kohtumine möödus keskkonnaühenduste hinnangul konstruktiivselt. Esitletud analüüsi ja peetud arutelu tulemusena jõuti konsensusliku tegevuskavani, mille rakendamisel saab salumetsades range kaitse vajakud katta. Kaitseks valitud alad asuvad riigimaal. “Loodame, et laiapõhjalises ekspertkogus sündinud plaani kiidab nüüd heaks ka metsandusnõukogu ning seejärel keskkonnaminister. Mõned punktid uute kaitsealade loomiseks vajavad ka Vabariigi Valitsuse toetust,” selgitas Tüür.

Range kaitse töörühma koosolekul osalesid ülikoolide, keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti, keskkonnaagentuuri, RMK ja keskkonnaühenduste esindajad. Kohtumisel kokku lepitud tegevusplaan esitati heaks kiitmiseks metsandusnõukogule, mis koguneb 16. jaanuaril.