Estonia katastroofi uurinud ekspert: laevafirmad seadsid tormiga merele minnes elusid ohtu
Estonia katastroofi uurinud ekspert peab arusaamatuks, et laevad sõitsid ööl vastu neljapäeva Läänemerel ohtliku rekordilise lainetusega.
Kaks surnud hobust, Hankos kokku põrganud laevad, mõlk Viking Grace’i kerel ja Romantika küljest murdunud radariantenn – palju õnnetusi ühe ööpäeva jooksul, kirjutab Iltalehti.
Põhjuse leiab Soome ilmateenistuse teatest: Soomes möllas ööl vastu neljapäeva ajalooline talvetorm.
„Talvetorm räsis edelapoolseid merepiirkondi, kus arvesse minev lainekõrgus ületas kaheksa meetrit. Kõrgeim üksik laine oli siis umbes 15-meetrine. Lainekõrgused löövad varasema rekordi,“ teatas Soome ilmateenistus.
Laevu tormituul siiski sadamasse ei jätnud.
Viking Line ja Tallink Silja kinnitasid Iltalehtile, et otsused tehakse iga laeva kohta alati eraldi.
Soome Keskkonnakeskuse juhtivuurija Kai Myrbergi hinnangul oleks laevad ööl vastu neljapäeva siiski pidanud sadamasse jätma.
„Mind paneb imestama, kuidas laevafirmad söandasid merele minna, kuigi torm oli ette ennustatud. Ilmateenistus ennustas tormi ja ikkagi läksid suured laevafirmad sinna merele inimeste eludega riskima. See on minu arvates arusaamatu,“ ütles Myrberg.
Myrberg kirjutas koos kolme teise uurijaga raporti „Estimated Wave Conditions and Currents during the last Voyage of M/S Estonia“ („Hinnangulised lainetingimused ja hoovused Estonia viimase reisi ajal“), milles käsitletakse laineid ja hoovusi tormiööl 28. septembril 1994, kui uppus parvlaev Estonia, viies märga hauda 852 inimest. Raport on üks osa Estonia katastroofi lõppraportist.
Myrberg tuletas meelde, et Estonia uppumisööl olid lained sellenädalase talvetormiga võrreldes lapsemäng.
Estonia katastroofiööl oli arvesse minev lainekõrgus umbes 3,5-4,5 meetrit. Ööl vastu neljapäeva oli arvesse minev lainekõrgus mõõtepoide andmetel umbes 8,2 meetrit.
Arvesse minev lainekõrgus tähendab kõrgust, mis on lainetel keskmiselt kogenud meresõitja hinnangul.
Kui ööl vastu neljapäeva olid suurimad lained umbes 15-meetrised, siis Estonia katastroofiööl umbes 12-meetrised.
Ka tuul oli Estonia huku ööl nõrgem kui nüüd. Veidi enne Estonia uppumist puhus tuul keskmiselt 20 meetrit sekundis, nüüd aga keskmiselt üle 21 meetri sekundis.
Myrberg ei väida, et laevad oleksid võinud tormi jõul iseenesest uppuda. Alati on selleks vaja mingit tehnilist viga.
„Võrreldes tollase õnnetusega sattusid laevad nüüd märksa raskematesse tingimustesse. Seda ei saa väita, et mõni laev nüüd seal upuks, sest siis peaks seal olema mingi viga, aga see on ohtlik: kui ka laevaga midagi ei juhtuks, võivad inimesed viga saada, kukkuda ja neile võib asju peale kukkuda,“ lausus Myrberg.
Myrbergi paneb inimestama, kui vähe laevafirmad talvetormist seni rääkinud on.
„Nad on kindlasti püüdnud madalat profiili hoida ja lootnud, et tuleb mõni uudis Juha Sipiläst (Soome peaminister – toim) või muud,“ pakkus Myrberg.
