Vene kindrali kaardil on Soome ja Rootsi Lapimaa sõjapiirkond
Uurija Dmitri Gorenburg avaldas oma blogis pildi, millel kujutatakse Põhja-Euroopa sõjalist olukorda Vene silmade läbi. Osa Soome ja Rootsi põhjaosast on sellel märgitud sõjapiirkonnaks.
Kaardil on kujutatud punktiirjoonega eraldatud piirkond Soome ja Rootsi Lapimaal. Seal on märgitud Soomes Rovaniemi ja Rootsis Jokkmokki sõjaväelennuväljad. Kaardil olev tekst teatab, et on sõlmitud kokkulepe Rootsi ja Soome infrastruktuuri kasutamiseks NATO vägede ümberpaigutamiseks Põhja-Euroopas, vahendab Iltalehti.
Soome kaitseväe juhataja, kindral Jarmo Lindberg tõstis viimati reedel Twitteris esile uudise, mille järgi Venemaa moderniseerib või rajab Arktikas kümme sõjaväelennuvälja.
Kuu tagasi paigutas Venemaa Karjalas Petroskoi lähedal asuvasse Bessovetsi lennubaasi uusi hävitajaid Su-35S.
Soome poliitiline juhtkond on ärevil Läänemere sõjalise olukorra pärast, aga on väärkujutelm, et põhjas on oluliselt rahulikum, vastupidi, kirjutab Iltalehti.
Seda tuletas meelde eelmisel nädalal Soomet külastanud Norra kaitseväe juhataja Haakon Bruun-Hanssen.
Norra on Venemaa relvastumise pärast põhjas tõsiselt mures. Norra kardab, et Vene ründeallveelaevad suudavad läbi murda niinimetatud GIUK-liinist ja ohustada NATO meretransporti USA-st ja Kanadast Norrasse ja mujale Euroopasse.
GIUK-liin on Põhja-Atlandil asuv merepiirkond Gröönimaa, Islandi ja Briti saarte vahel. Piirkond on sõjalise transpordi värav Norra merelt Atlandile.
Venemaa on suurendanud oma allveelaevade aktiivsust selles piirkonnas, mistõttu on USA, Suurbritannia ja Norra tellinud kiiresti uusi suuri jälgimislennukeid P-8 Poseidon allveelaevadel silma peal hoidmiseks. USA on samas naasnud Islandil asuvasse Keflavíki baasi, kust Poseidonid opereerivad.
Lähiaegadel toob USA praktikas alaliselt Norrasse umbes 300 sõdurit. Tegemist on kiirreageerimisüksusega, mis valmistub võtma enne võimalikku kriisi vastu suuri Ameerika lahinguüksusi.
Kui Venemaa relvastub ja NATO üritab tal kannul püsida, on neutraalsed Soome ja Rootsi sama supi sees.
Venemaa sõjalise juhtkonna operatiivülem, kindralleitnant Andrei Kartapolov hirmutas Soomet ja Rootsit Moskvas üle-eelmisel kevadel peetud kaitsekonverentsil. Kartapolov näitas kaarti, kuhu oli joonistanud umbes 400 kilomeetrit laia ja sada kilomeetrit kõrge „ohtliku piirkonna“.
Piirkond asub Soome ja Rootsi Lapimaal. Kaart viitab Soome ja Rootsi õhujõudude baseerumispiirkonnale. Kohanimesid kaardil ei ole, kuid venelaste arvates on seal kaks kahtlast sõjaväelennuvälja: Rovaniemi ja Jokkmokk.
Venemaa peab neid lennuvälju ohtlikeks, sest ta kahtlustab, et USA võiks kasutada lennuvälju Murmanski piirkonna ohustamiseks. Murmansk on Venemaa tähtsaim sõjaline keskus, kuhu on koondunud mitu sõjasadamat ja sõjaväelennuvälja.
Rootsi NATO-raporti järgi on tähtsaim sõjaline põhjus, miks Venemaa on Soome ja Rootsi NATO liikmeks astumise vastu, just Murmansk ja seal paiknevad strateegilised tuumarelvad.
Kartapolov on nüüdseks kindralpolkovnik ja Venemaa Lääne sõjaväeringkonna ülem. Rovaniemi piirkonna hõivamine ja Lapimaa lennuväljade hävitamine on tõenäoliselt üks tema juhtimise all oleva suure väekoondise esimestest ülesannetest kriisi puhkedes.
Murmanski oblastis Severomorskis asub Venemaa põhjalaevastiku staap. Põhjalaevastikku on Venemaa paigutanud kaks kolmandikku kogu oma mereväe jõududest.
Viimane täiendus on remonditud strateegiline tuumaallveelaev Podmoskovje, mille Venemaa oleks võinud paigutada ka Vaiksele ookeanile. Lennumasinate parki on Venemaa lisaks Su-35S-idele täiendanud ka Su-30-te ja spetsiaalselt põhjapiirkondade jaoks välja arendatud helikopteritega.
Piirkonnas on Venemaa parimad õhutõrje- ja kaldakaitseraketisüsteemid ning radarivõrgustik.
Maavägesid on Venemaa varustanud erivahenditega. Piirkonda arendatakse pidevalt ja just sõjaliste vajaduste järgi.
