Liidupõhiseaduskohtu presidendi Andreas Voßkuhle sõnul on NPD-l küll põhiseadusevaenulikud eesmärgid, kuid seni puuduvad konkreetsed mõjuvad asjaolud, mis lubaksid pidada võimalikuks, et NPD tegevust saadab edu, vahendab Der Spiegel.
NPD keelustamist taotles Saksa parlamendi ülemkoda ehk Bundesrat, mis esindab liidumaid. Liidumaade seisukoha järgi on NPD oht demokraatlikule korrale.
Keelustamisprotseduur oli algusest peale vastuoluline. Kriitikud osutasid erakonna haletsusväärsele seisule ja väidetavale tähtsusetusele. Lisaks sellele väideti, et erakonna keelustamine ei takista paremäärmuslike ideoloogiate levikut.
Tegemist on juba teise katsega NPD keelustamiseks. Eelmine katse ebaõnnestus 2003. aastal.
Saksamaal on erakonda keelustada väga raske – riik ei tohi niisama lihtsalt ebameeldivatest vastastest vabaneda saada. Erakonna saab seetõttu keelustada ainult siis, kui see taotleb tõesti vaba ja demokraatliku korra muutmist või kõrvaldamist. Selles, et NPD on inimpõlglik, rassistlik, antisemiitlik ja põhiseadusevaenulik, ei kahtle Der Spiegeli teatel ilmselt keegi, kuid oluline on see, kui otsustav erakond on ehk see, kas ta suudab oma programmi ellu viia ja nii riigi ohtu seada.
Kui liidumaad otsustasid 2012. aasta lõpus teha teise taotluse NPD keelustamiseks, oli erakond esindatud kahe liidumaa parlamendis. Siis ei olnud ka veel PEGIDA-t ega parempopulistlikku AfD-d. Neli aastat hiljem on NPD-l üle Saksamaa vaid 5000 liiget ja parlamentaarselt muutub ta üha tähtsusetumaks.
NPD-l on siiski olemas oma kantsid, eriti Ida-Saksamaal, kus tema liikmed on mitmetes kohalike omavalitsuste volikogudes.
