"FOORUMI" BLOGI: Kui mures peaks Eesti olema Trumpi kriitiliste sõnavõttude pärast nii NATO kui ka Euroopa Liidu suunal?
Stuudios olid Marko Mihkelson (IRL), Mart Helme (EKRE), Eerik-Niiles Kross (Reformierakond) ja Enn Eesmaa (Keskerakond) ning arvamuslauas Vahur Made ja Erki Bahovski. Saatejuht on Andres Kuusk.
Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski täheldas Trumpi sõnavõtte kommenteerides, et tema arvamusavaldustest ei saa väga kaugeleulatuvaid järeldusi teha. "Trump võib oma seisukohti ka muuta," märkis Bahovski. Lisaks arutles Bahovski, kuidas üleüldse mõtestada seda, mille põhjal järeldusi teha, viidates Trumpi Twitteri säutsude mõjule poliitikas.
Diplomaatide kooli asedirektor Vahur Made tõi võimaliku ohumärgina välja Trumpi võimalikud vastasseisud nii kongressi kui ka tema enda meeskonna vahel.
Mart Helme tõi saates välja aga suurema probleemi: "Senine maailmakord, mis pandi paika II maailmasõja järel, enam ei toimi. Trump on see tegelane, kes annab hoogu juurde, võib tuua ka konflikte, aga vaieldamatult on ta uus hingus," kiitis Helme Trumpi.
Reformierakondlane Eerik-Niiles Kross täiendas Helme mõttekäiku sellega, et Trumpi kuvand Eesti inimestele on endiselt kampaaniahõnguline. "Me mõistame Trumpi nagu inimesed püüaksid mõista mind läbi Kesknädala meedia," tõi Kross võrdluseks. Kross soovitas proovida lugeda seda vähest, mida Trump on pikemates intervjuudes öelnud. "Seal täiesti palju enneolematut, aga samas on ta mõneti ratsionaalne ärimees. Üsna palju selles on tõtt - kas või see sama väide, et Euroopa peaks oma kaitse eest hoolitsema, ainult 5 riiki maksavad 2% oma SKP-st - see on tõsi," selgitas Kross.
Keskerakondlane Enn Eesmaa tõi välja, et Trumpi praegune retoorika võib Euroopa Liidule hästi mõjuda, muutes selle ühtsemaks.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL) märkis, et Trump on esitamas väljakutset USA diplomaatiale, andes märku, et USA võiks Venemaaga rääkida, leida lahendusi ühistele suurtele probleemidele, tehes koostööd näiteks rahvusvahelises terrorismivastases võitluses. Teisalt tekiks küsimus, kellega oleks võimalik Venemaal siis end vastandada. "Kui vaatame, kui olulisel kohal on Ühendriigid Venemaal vaenlase kujul, siis vaevalt näeme Putini-Trumpi kohtumist, mis toob kahe riigi suhetes pöörase muutuse," sõnas Mihkelson. Tuginedes paljudele aruteludele ekspertidega, tõi Mihkelson välja, et mingi katse Valge Maja poolt USA-Venemaa suhete soojendamiseks tuleb, kuid varem või hiljem Trump pettub. "Ükski pakkumine, mida Ühendriigid võiksid oma huvidest lähtudes esitada, ei leia ühist nägemust Venemaaga," tõi Mihkelson välja.
