USA väljaanne: Rootsi on kübersõja kuningas, kes jälgib suurt osa Venemaa suhtlusest Läänemere kaabli kaudu
Rootsi valitsus andis 2008. aasta seadusega FRA-le laialdased volitused kogu mööda kiudoptilisi kaableid Rootsi saabuva ja sealt väljuva suhtluse vaheltvõtmiseks, sealhulgas e-kirjad, tekstisõnumid ja telefonikõned. See pakkus suurt huvi NSA-le, muu hulgas seetõttu, et suur osa Venemaa suhtlusest liikus läbi Rootsi. 2011. aastal hakkasid rootslased oma jälgimisandmeid NSA-ga jagama ning nende hulgas oli NSA ametnike sõnul „unikaalne kollektsioon suure prioriteediga Vene sihtmärke nagu juhtkond, sisepoliitika ja energia“.
Tunnustades FRA ebatavalisi tehnilisi võimeid ja saladuste hoidja mainet pidasid NSA ametnikud seda ka ideaalseks koostööpartneriks oma häkkimise ja kübersõja projektile nimega Quantum, mille üks programme oli ambitsioonikas operatsioon WINTERLIGHT, mille eesmärk oli suure väärtusega välismaiste arvutite ja arvutivõrkude häkkimine, et saada mitte ainult suhtlusandmeid, vaid ka informatsiooni kõvaketastelt või serveritest.
Kuigi WINTERLIGHT oli NSA, FRA ja Suurbritannia valitsusside peakorteri (GCHQ) ühine jõupingutus, näivad häkkimisrünnakud arvutite ja arvutivõrkude vastu olevat algatatud rootslaste poolt. FRA paigutas sihtmärgiks olnud arvutitesse siirikud, mis suunasid nende signaalid jälgimisserveritesse, mis võimaldas GCHQ-l ja NSA-l andmetele ligi pääseda.
NSA ametnikud kirjeldavad oma Rootsi kolleege „äärmiselt kompetentsete, tehniliselt innovatiivsete ja usaldusväärsetena“ ning kiidavad neid „väga erineva suhtluse kogumises vilunutena“. FRA-le anti ligipääs NSA kõige võimsamale analüütilisele töövahendile XKeyscore, mis NSA dokumentide järgi võimaldab massiliste jälgimisandmete saamist pea kõige kohta, mida kasutaja internetis teeb.
NSA teatel muutis FRA-le antud suurem tegevusvabadus Rootsi usaldusväärsemaks jälgimisliitlaseks kui Suurbritannia. Ühes dokumendis WINTERLIGHT-i kohta öeldakse, et „GCHQ jätkuv osalemine võib olla ohus Suurbritannia õiguslike/poliitiliste piirangute tõttu ning NSA eesmärk on tegelikult kogu aeg olnud… kahepoolne kokkulepe Rootsi partneriga“.
Rootsi arenenud internetispionaaži aparaati on maininud ka Edward Snowden, kes ütles 2014. aastal video vahendusel Euroopa Parlamendile antud tunnistuses, et erinevus NSA ja FRA vahel ei seisne tehnoloogias, vaid rahastamises ja inimjõus (FRA – umbes 100 miljonit dollarit ja 700 töötajat, NSA – umbes 10 miljardit dollarit ja üle 30 000 töötaja).
Rootsi ametnikud ei ole WINTERLIGHT-i kohta teinud ühtki avalikku avaldust, aga kui Saksamaa ja Prantsusmaa nõudsid 2013. aasta juulis, et EL peaks USA ametnikega läbirääkimisi, et saada rohkem teada NSA spionaažist Euroopas, vetostasid selle Suurbritannia ja Rootsi, väites, et EL-il ei ole volitusi rahvusliku julgeoleku ja luure asju arutada.
Rootsi praegune sotsiaaldemokraatide juhitav valitsus on tunnistanud, et riigil on ründeotstarbelised kübersõjavõimekused, mis võib sisaldada häkkimist, ning ka tehnoloogia enese kaitsmiseks küberrünnakute vastu.
Interneti esiletõusuga leidis raadio-, radari- ja muule signaalluurele pühendunud FRA end ajale jalgu jäämise ohus olevat. 2000. aastate alguses hakkas FRA arendama tehnoloogiat merepõhjas asuvates kiudoptilistes kaablites liikuva informatsiooni vaheltvõtmiseks ning 2007. ja 2008. aastal esitas tollal moderaatide juhitud valitsus seaduseelnõud, mis andsid FRA-le laiema ligipääsu kaabelsidele. FRA sai ka võimaluse kogutud metaandmete säilitamiseks. 2008. aasta juunis, kui valitsus tegi mõningaid järeleandmisi, sealhulgas salajase järelevalvekohtu loomine, võeti seadus napi häälteenamusega vastu ja debatt suuremas osas lõppes.
Viis aastat hiljem, kui Snowdeni dokumentides paljastati Rootsi ulatuslik koostöö NSA-ga internetikasutajate järel spioneerimisel, vaikiti asi maha. Rootsi parlamendis asja ei arutatud, erinevalt USA-st.
Kuigi Rootsi on ametlikult neutraalne, rajas ta juba 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses tegelikult väga lähedased sidemed NATO ja USA julgeolekusüsteemiga ning oli sügavalt seotud külma sõja aegsete spionaažioperatsioonidega. Luureagentuuride hulgas olid rootslased tuntud oma tehniliste oskuste poolest. Norra ajakirjaniku ja luureajaloolase Alf Jacobseni sõnul kasutas FRA 1970. ja 1980. aastatel Rootsi saatkonda Helsingis Nõukogude sõjalise ja diplomaatilise suhtluse vaheltvõtmiseks, kasutades NSA-lt saadud seadmeid, ning töötades USA luure keskagentuuri (CIA) heaks murdsid rootslased mitmete riikide diplomaatilised koodid, sealhulgas Brasiilia, Sairi, Hiina, Iraani, Türgi, Jaapani ja Tšehhoslovakkia omad.
Viimastel aastatel on Rootsi geograafiline lähedus Venemaale ja interneti areng andnud uusi põhjuseid tehnilise eesrindlikkuse säilitamiseks. Venemaad ühendab organisatsiooni TeleGeography andmetel muu maailmaga vaid kuus merealust kiudoptilist kaablit ning peamised neist kulgevad Läänemere põhjas. WikiLeaksis avaldatud USA Stockholmi saatkonna diplomaatilises telegrammis öeldakse, et „80 protsenti Venemaa kaablipõhisest välissuhtlusest liigub läbi Rootsi“.
Soome merealuse kaablisüsteemi Sea Lion hiljutine valmimine, mis suunab internetiliikluse Soomest otse Saksamaale, võib anda võimaluse Vene kommunikatsioonide Rootsist mööda suunamiseks. Soome valitsus alustas sügisel aga oma jälgimisseaduse arutamist. Mõned lääne julgeolekuanalüütikud peavad Läänemerd peamiseks kübersõja võidurelvastumise tandriks.
