Pomerants: metsaregistri massilist leket pole põhjust kahtlustada
Minister märkis, et metsaomanike tülitamise juhtumeid on ka varem ette tulnud, kuid nendegi puhul ei ole andmete lekkimist ega rikkumisi tuvastatud. "Kaasaegses infoühiskonnas ei ole keeruline maaomaniku kontaktandmeid muude kanalite ja andmebaaside abil leida. Näiteks on olnud ka juhtumeid, kus maaomanikule on helistatud metsaostusooviga ka sellistele, mida metsaregistri andmebaasis kindlasti ei ole telefoninumbritele (nt töökoha numbrile)," nentis Pomerants.
"Avalikest registritest kättesaadavaid andmeid kombineerides loodi eraalgatusena näiteks nn Maakorraldaja rakendus, milles koondatud andmeid Eesti metsaomanike kohta tutvustati ETV saates „Pealtnägija“ 2015. aasta sügisel. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala võimuses ei ole takistada mitteametlike andmebaaside loomist avalikult kättesaadavate andmete põhjal," lisas ta.
Metsamajandusettevõtete kokku pandud andmebaasi saab luua erinevatest avalikest allikatest pärit info alusel. "Kuuldavasti on ettevõtted maakohtades läbi viinud isegi reklaamikampaaniaid, ärgitades naabrite andmeid sõna otseses mõttes maha müüma. Välistada ei saa ka erasektoris mis iganes kliendisuhte või turunduskampaania käigus kogutud kontaktandmete müüki asjast huvitatud isikutele," sõnas minister.
"Metsateatiste andmete lekkimise kahtlustega on viimaste aastate jooksul tegelenud Keskkonnaameti siseaudiitor, läbi on viidud ka asutuste väliseid kontrolltoiminguid. Analüüsiti nii metsaregistri täisversiooni kasutajate nimekirja kui ka Keskkonnaameti metsaspetsialistide päringuid registrisse. Töö tulemusel vähendati metsaregistri täisversiooni kasutajate nimekirja, kuid see oli seotud pigem nende ametikoha vahetusega, mitte konkreetse kahtlusega. Metsaspetsialistide päringud väljaspool oma tööpiirkonda olid valdavalt seotud puhkusel oleva kolleegi asendamisega. Seega selgus auditi kokkuvõttest, et Keskkonnaameti töötajatel ei ole seost andmete lekkimisega.
Metsaregistri rakendus võimaldab leida kaardil metsaeraldisi, katastriinfot ja nendega seotud piiranguid. Suur osa metsaregistris hoitavatest andmetest on avalikud seoses avaliku huviga ja üldiselt kehtiva põhimõttega, et keskkonnainfo peab olema kõigile kättesaadav. Inventeerimisandmetest on avalikud metsa asukoha andmed ja metsa osaline takseerkirjeldus (koosseis, vanus, kõrgus, eraldise pindala), välja arvatud juhul, kui metsaomanik on ise avalikustanud oma metsa täiskirjelduse. Metsateatiste info on metsaregistri avalikus teenuses osaliselt kõigile nähtav lubatud raietegevuse kohta, kuid andmete suuremas ulatuses avalikustamist ei toimu.
Metsaregistri tehnilise poole eest vastutab Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT). Keskkonnaministeeriumi valitsemisala andmekogude uuendamisele on pärast KEMITi loomist 2013. aastal pööratud suurt tähelepanu. Metsaregistri väljavahetamiseks viidi läbi hange 2014. aasta suvel ning tänavu kevadel võetakse kasutusele uus metsaregister. Uues infosüsteemis on väga täpselt võimalik tuvastada iga toimingut andmetega, samuti on andmetele ligipääs rangelt piiratud vastavalt kasutaja tööülesannetele. See peaks lihtsustama järelevalvet registri kasutamise üle.
Metsaomanikul oleks mõistlik tundmatult helistajalt küsida, kust on telefoninumber hangitud ning selgesõnaliselt keelata oma andmete edasine töötlemine. Andmekaitse Inspektsiooni huvitab kindlasti ka kõne teinud organisatsiooni nimi ja telefoninumber.
E-riigi suur eelis on paljude andmete, sh keskkonnaandmete avalikkus, hõlbus kättesaadavus ja töödeldavus, teisalt seab moodne tehnoloogia löögi alla inimesed, kes on kas riigi või erasektoriga suheldes oma andmed avaldanud. Andmeid haldavad riigiasutused saavad tegeleda süsteemide parendamise ja tõhusama järelevalvega, samas vajab erasektoris toimuva, isikuandmeid kuritarvitava müügitegevuse ebaeetilisus laiemat teadvustamist ja taunimist. Andmekaeve peidab endas avarat problemaatikat, mis vajab ühiskondlikku diskussiooni ka isikuandmete privaatsuse kaitse vaatenurgast."
