Kas torm veeklaasis või hukatus rahvusteatrile? LOE riigikogulaste reaktsioone Repinski nimetamisele rahvusooperi nõukokku
Rahvusooperi nõukokku nimetati keskerakondlane Martin Repinski ja reformierakondlane Urve Tiidus. Täna riigikogus toimunud hääletusele eelnes värvikas arutelu.
Rahvusooperi nõukogu 11 liikmest kolm nimetatakse riigikogu liikmete seast. Üks liikmetest on IRL-i saadik Maire Aunaste. Kuna ekrelane Mart Helme ja reformierakondlane Laine Randjärv otsustasid nõukogust omal soovil lahkuda, määras kultuurikomisjon uuteks liikmeteks keskerakondlase Martin Repinski ja reformierakondlase Urve Tiiduse.
Enne hääletamist oli igal parlamendisaadikul võimalik kultuurikomisjoni esindajale Heljo Pikhofile esitada antud teema kohta üks küsimus.
Reformierakondlase Madis Millingu sõnul olevat Repinski määramine rahvusooperi nõukogusse teatriinimeste seas tormi veeklaasis põhjustanud. Nii uuris Milling, kas Keskerakonna esindajad põhjendasid komisjonis, miks otsustati Repinski kasuks ning missugused on tema kultuuri- ja teatrialased pädevused.
Pikhof tunnistas, et tõepoolest see küsimus komisjonis korraks tõstatus. "Fraktsiooni esindaja ütles, et seda kaaluti põhjalikult ja öeldi, et tegu on inimesega, kellel on endal huvi selle nõukogu töös osaleda ja kellel on selge kultuurihuvi. See oli Keskerakonna fraktsiooni ütlemine," toonitas Pikhof.
Ka reformierakondlasele Aivar Sõerdile jäi arusaamatuks, miks kultuurikomisjon just sellise valiku tegi, kuna riigikogu 101 liikme hulgas on inimesi, kes on omandanud hariduse kultuurivaldkonnas, panustavad rahvakultuuri arendusse ja on olnud kultuuriteemadel arvamusliidrid. Konkreetseid nimesid Sõerd oma sõnavõtus välja ei toonud.
"Miks selline valik kultuurikomisjoni poolt? Ilmselgelt on Martin Repinskil rikkalikud kogemused põllumajanduses, aga ta ilmselgelt ei sobi rahvusooperi nõukogusse, kuna rahvusooperi ülesanded on etenduste korraldamine, kontsertide ja etenduste kõrge kunstilise taseme tagamine, muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine. Repinski ilmselgelt ei sobi sellesse ülesandesse. Miks selline otsus kultuurikomisjoni poolt ja kas see otsus ei devalveeri Riigikogu mainet?" küsis Sõerd.
Reformierakonna liige Arto Aas märkis, et Estonia teater ei ole äriettevõte, kuid selle roll on kindlasti Eesti riigis olulisem kui mõnel riigile kuuluvale ettevõttel, nagu näiteks Teede Tehnokeskusel, mille nõukogu liikmeid hakkab sõeluma väga kõrgetasemeline komitee. "Kas on olnud ka juttu komisjonis või koalitsioonis, et riigikogu esindajaid ka muudes nõukogudes hakatakse paremini sõeluma ja nende kompetentsi hindama? Tundub, et tasakaalust väljas on need kaalud," kommenteeris Aas.
"Ma arvan, et fraktsioone tasub mingil määral usaldada. Ja teine asi on see, et ega me ei tee tunnikontrolle ka ministritele. Meil on olnud ministreid, kes tulevad juhtima valdkondi, mis ei ole enne olnud päris nende valdkond, aga nad saavad hakkama," vastas kultuurikomisjoni liige Heljo Pikhof.
Keskerakondlane Enn Eesmaa, olles isegi kuulunud rahvusooperi nõukokku, selgitas pisut lähemalt sealset tööd. "Kui ma sinna läksin, siis pani mind esialgu natuke imestama see, et meie kompetentsi ei kuulugi see, et määrata ja öelda, kes laulab Amnerise osa või kas Rudolfo laulab oma lõpuaaria püsti, pikali või seistes. See nõukogu tegeleb kogu aeg hoopis rahaliste küsimustega, investeerimisküsimustega," sõnas Eesmaa, lisades, et loomingulised küsimused on nõukogus tagaplaanil. Keskfraktsiooni liige imestas Reformierakonna parlamendisaadikute küsimustele viidates, ega vahepeal midagi nõukogu töökorralduses muutunud pole. "Kas nüüd on ehk tehtud nõukogu statuudis muudatusi või on tõesti niimoodi, et need inimesed otsustavad, et see või teine inimene ei kõlba sellesse rolli, sest et ta pigem määgib kui laulab?" küsis Eesmaa.
Keskerakondlane Märt Sults küsis järgmist: "Kas te arvate, olete arutanud, mõelnud seda või kombineerinud seda, et Eesti Rahvusooperi esinemiskava või esinemiskalender hakkab ka rohkem hõivama kontserte ja etendusi Ida- ja Lääne-Virumaal tänu sellele, et Martin Repinski on nõukogus?"
Reformierakondlane Urmas Kruuse toonitas, et ei oleks nii kriitiline nagu mõni kolleeg. Kruuse muretses aga hoopis asjaolu pärast, et Martin Repinski kaebab Eesti Ekspressi kohtusse. "Kas te ei karda, et sellised kohtuasjad ja selline mainekahju Estoniale, rahvusteatrile on tegelikult hukatuslik? Kas Neeme Järvi on järgmine kord veel valmis tulema juhatama meie koore ja meie orkestreid?"
Keskerakondlane Aadu Must selgitas lähemalt fraktsiooni seisukohta nimetada rahvusooperi nõukogusse Martin Repinski. Musta sõnul on põhimõte lihtne: liikmed ei pea tegema kõrget loomingulist tööd. Nii tõi parlamendisaadik näiteks, et ka riigikogu liikmetelt ei nõuta kõrgeid kvalifikatsiooni tunnuseid, nagu näiteks magistrikraadi. "Täpselt samuti on ka riigikogu moodustatud nõukogudes ja komisjonides kehtinud selline ilus talupoeglik printsiip, et issanda loomaaed on seda rikkam, mida mitmekesisem ta on. Teate, seal peavad olema mitte ainult režissööride ja dirigentide, vaid koguni teatrikülastajate esindajad," kirjeldas Must.
Ajaloolane Aadu Must meenutas kuulumist Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukokku. "Olen ise olnud pikka aega Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu liige. Kui keegi küsib, kas ma mõne lihtsama asja niiöelda vabatahtlikuna ära teeksin, näiteks võtaksin pimesoole välja, kui muud ei ole, siis sellega ma hakkama ei saa ja ma ei tunne ka vastavat teooriat. Ometi väitis ülikooli kliinikumi juhtkond, st nõukogu ja ka tegevjuhid, et Mustast oli palju kasu, kuigi ta ei olnud isegi korralik patsient. Nii et ma soovitan teile kainelt järele mõelda, mis on meie ülesanded, mis on meie kriteeriumid ja mitte sõimata seda, et keegi on liiga hea põllumees või midagi muud sellist. See oligi Keskerakonna fraktsiooni seisukoht, kui ta valis esindama rahvusooperi nõukogusse inimese, kellel on kirg vaadata, kas Madis Milling on hea näitleja või mitte ja talle kirglikult plaksutada," selgitas Must.
Laine Randjärv otsustas kolleegidega jagada oma meenutust Estonia ooperiteatris populaarse tüki "Pipi Pikksuka" kohta. "Pipi Pikksukal oli seal üks selline tekst, et kõige tähtsam, et inimesel on süda sees ja lööb nagu vaja. Sellepärast ma tegelikult ikkagi Martin Repinskile annaks selle avansi," sõnas Randjärv.
Rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamise eelnõu poolt hääletas 59 riigikogu liiget, vastu polnud kedagi, 13 liiget jäi erapooletuks.
