Inspektorid võitlevad Peipsil salavõrkudega
Kuna püünistel puudub igasugune märgistus ja tähistus, ei ole salavõrkude panijaid õnnestunud siiani tuvastada ega vastutusele võtta.
Tartumaa büroo juhtivinspektori Ivar Veideri sõnul ei ole tegu harrastuspüüdjate võrkudega, vaid üsna kindlalt kutseliste kalurite pandud ülemääraste püünistega, et saada suuremat saaki. Ebaseaduslikud võrgud on püügile seatud vaheldumisi nõuetekohaselt tähistatud-märgistatud võrkudega, kuid keegi ennast salavõrkude omanikuks ei tunnista.
„Elu on nii palju edasi läinud, et enam ei panda võrke jää alla lattidega nagu vanasti. Nüüd kasutavad kalurid võrkude püügile asetamiseks nn torpeedosid, millega on võimalik päeva jooksul püügile asetada arvestuslikult kuni 60 nakkevõrku. Liigsete võrkudega jõutakse kalavarudele palju kahju tekitada, sest kala on võrkudes tublisti. Praegu tundub, et saagi lootuses on Peipsi keskossa kogunenud ka tavapäraselt järve põhja- ja lõunaosas püüdvad kalurid, kokku võib olla paarsada inimest,“ rääkis Veider.
Keskkonnainspektsioon paneb kaluritele südamele, et püük lubatust suurema arvu püünistega on ebaseaduslik ja vastutustundetu.
Avaveepüügil on kalurite tegevust mõnevõrra lihtsam kontrollida, sest ülevaade paatide liikumistest, püügikohtadest ja ajalisest kestvusest on olemas, jääaluse püügi puhul on kontroll keerulisem.
Selle nädala kontrollimised toimusid koostöös Ida-Virumaa inspektoritega. Kontrolli vajadust arvestades jätkuvad taolised ühisreidid ka edaspidi. Rikkujaid ootab tabamisel rahatrahv kuni 1200 eurot. Sellele lisandub keskkonnakahju, mis on koha puhul 50 eurot ühe isendi eest.
Salavõrgud on kahjuks jätkuvalt probleemiks ka teistes piirkondades. Näiteks selle aasta alguses avastasid Pärnumaa inspektorid Liivi lahest Kihnu laidude piirkonnast 34 tähistamata-märgistamata ja lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrku kogupikkusega 2,5 kilomeetrit.
Püügilt eemaldatud ebaseaduslikud püünised hoiustatakse ettenähtud aja jooksul, misjärel lähevad need hävitamisele.
