Pensionitõus hakkab sõltuma sotsiaalmaksu laekumisest ja pensionäride arvust
Iga-aastane pensionitõus tuleneb pensionite indekseerimisest. Pensionitõusu suurus sõltub sotsiaalmaksu laekumisest ja tarbijahinnaindeksi tõusust.
Valitsuse neljapäevane otsus hakata ette valmistama suuremat pensionireformi puudutas ka pensionite indekseerimise korra muutust. Eesmärk on siduda pensionitõus sotsiaalmaksu laekumise ja pensionäride arvuga.
Sotsiaalministeeriumi avalike suhete juht Karin Volmeri sõnul näebki riiklik pensionikindlustuse seaduski ette, et valitsus analüüsib iga viie aasta järel riiklike pensionide arvutamise süsteemi mõju pensionisüsteemi rahalisele ja sotsiaalsele kestlikkusele. "Seda on vaja teha, kuna pensioniindeks peab olema pensionisüsteemi tulude ja kulude tasakaalustaja," kommenteeris Volmer.
Praegu sõltub indeks 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu laekumise muutusest ja 20 protsendi ulatuses tarbijahinnaindeksi muutusest. Muudetud indeks peaks tema sõnul võtma arvesse nii tulude kui kulude poolt ja sõltuma 100 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu laekumise ja pensionäride arvu muutusest. Indeksit muutmata ei tõuse pensionid tema sõnul pensioniea tõusuga kaasa.
Pensionikindlustus on praegu defitsiidis, sest sotsiaalmaksu pensionite osast ei piisa, et pensione välja maksta. Pensionitele kulub sel aastal 348 miljonit eurot rohkem kui riik sotsiaalmaksu pensionite osast saab.
Volmeri sõnul läheb aastal 2022 pensionikassa tasakaalu, kuna sealt viiakse välja töövõimetuspensionid. Peale seda peaks pensionikindlustus püsima tasakaalus, sest uus indekseerimise valem tagab selle. "Seega sotsiaalmaksust makstakse edaspidi ainult vanaduspensione ja indeks peab tagama selle, et tasakaal säiliks. Praegune pensioniindeks ei sõltu pensionäride arvust ja seega ei hoiaks pensionikassat tasakaalus," kommenteeris Volmer.
