Hollandi Terneuzeni omavalitsus tahab hakata põhisissetulekuga katsetama
Hollandi edelaosas Zeelandi provintsis asuv Terneuzen tahab saada esimeseks omavalitsuseks riigis, mis hakkab eksperimenteerima põhisissetulekuga. 20 terneuzenlast, kes saavad praegu sotsiaaltoetust, hakkaksid kahe aasta jooksul saama garanteeritud sissetulekut 993 eurot kuus, kuid ilma kohustuseta otsida tööd või muude tingimusteta. Terneuzeni volikogu hääletab eksperimendi üle neljapäeval.
Terneuzen ei ole kaugeltki ainus Hollandi omavalitsus, mis tahab põhisissetulekuga katsetada. Sarnased plaanid on varem teatavaks teinud peamiselt vasakpoolsed omavalitsused Wageningen, Tilburg, Nijmegen, Utrecht ja Groningen. Plaane on praegu keeruline kooskõlla viia Hollandi osalusseadusega (Participatiewet), mille eesmärk on toetusesaajad nii kiiresti kui võimalik tööle saada. Toetust saavatel inimestel on näiteks kohustus pakutud töö vastu võtta ja seda hoida ka siis, kui nad peavad selleks maksimaalselt kolm tundi päevas sõitma, või siis eakatele teed serveerima, tänavaid pühkima või pakkuma muid vastuteeneid, kui omavalitsus seda nõuab. Kõik see on põhisissetuleku ideega vastuolus, selle tuuma moodustab tingimusteta iseloom, kirjutab Hollandi ajaleht De Volkskrant.
Hollandi sotsiaalasjade ja tööhõive riigisekretär Jetta Klijnsma leevendas eelmisel sügisel mõnevõrra toetuse saamise reegleid, et omavalitsustel oleks võimalik põhisissetulekuga katsetada. Terneuzen tahab aga oma eksperimenti osalusseaduse mõjualast väljaspool hoida. Siis ei pea omavalitsus sellest Haagile aru andma.
„Me lasime juristil järele vaadata ja tema ütles, et te võite omavalitsusena raha ka lihtsalt välja jagada, kingitusena,“ ütles Terneuzeni omavalitsuses sotsiaalasjade eest vastutav ametnik Cees Liefting. „Seega me anname kellelegi põhisissetuleku ja vastutasuks selle eest ei saa ta enam toetust, misläbi ei kehti tema kohta enam ka osalusseadus.“ Rahaliselt teeb see omavalitsuse jaoks enam-vähem sama välja, sest kavandatav põhisissetulek 993 eurot ilma puhkuserahata on vaid veidi suurem kui üksi elava inimese toetus, mis on sel aastal 983 eurot pluss 48 eurot puhkuseraha.
Terneuzen keskendub põhisissetulekule ainult selliste inimeste jaoks, kes saavad toetust juba kolm või rohkem aastat. 25 000 elanikuga omavalitsuses on 1136 toetuse saamise õigusega inimest, kellest ümmarguselt 400 on Lieftingi sõnul „kivistunud“ seisundis. „Need on inimesed, keda enam liikuma ei saa. Nad on töö otsimisest loobunud. Nende inimeste jaoks meie praegune süsteem enam ei tööta: karistusmeetmed võivad toetuse saamise esimesel kahel aastal veel efektiivsed olla, aga edasi enam mitte. Veelgi enam, need tekitavad ainult stressi. Seetõttu on meil omavalitsusena inimlik kohustus leida uued abinõud, millega inimesi lootusetust olukorrast välja aidata. Sellest ka see eksperiment.“
