Toomas Hendrik Ilves: inimesed on unustanud, mis on sõda
Sügisel ameti maha pannud president Toomas Hendrik Ilves ütles usutluses Stanfordi ülikooli ajakirjale, et Euroopas ja ka USA-s toimuv vastandumine liberaalsusele tuleneb sellest, et inimesed on unustanud, mis on sõda.
"Stanford political journali" ajakirjaniku küsimusele, miks liberaalne maailmavaade ei suuda enam oma väärtusi kaitsta, vastas Ilves, et liberalismi mõiste on USA-s ja mujal maailmas erinev.
"Kui ma ütlesin, et olen liberaal, siis ei ütle see midagi selle kohta, kas ma olen parem- või vasakpoolse maailmavaatega. Samas ma usun vabadesse valimistesse, õigussüsteemi ja inimõiguste austamisse," sõnas Ilves.
"Miks on globaalselt toimunud liberaalsusele vastandumine? Sellepärast, et inimesed on unustanud, mis on sõda. Euroopa Liit loodi selleks, et ennetada sõda. 1940ndate lõpus, pärast laastavat Teist maailmasõda olid taas tekkimas pinged Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Neid pingeid tuli maandada. Praegu ei tähenda lause "Euroopa Liit on rahu-projekt" mitte midagi. Neile, kes kasvasid üles sõjajärgses Euroopas, tähendas see lause midagi".
"Oleme pärast Teist maailmasõda näinud suuri majanduse tõuse ja langusi Euroopas ja USA-s, aga keegi pole kahelnud liberaalse demokraatia põhimõtetes ja vajaduses seda kaitsvate tugevate institutsioonide järele. Ungari peaminister ütles, et vajame mitteliberaalset demokraatiat. Ma ei tea, mida ta täpselt mõtles, kuid see on muret tekitav. Näeme seda ka Euroopa Liidu riikides, mis täna Euroopa Liitu ei pääseks," rääkis Ilves. Millised need riigid on, ta ei täpsustanud.
Lepingud on sõlmitud täitmiseks
Küsimusele, millisel hetkel Ilves mõistis, et USA uue presidendi Donald Trumpi vaade julgeolekupoliitikale on teistsugune kui Euroopas tavaks, vastas Ilves, et Trump oli kriitiline nende NATO liikmete suhtes, kes ei täida kahe protsendi kaitsekulutuste nõuet.
"Eesti on üks neljast riigist, kes maksab nii palju kui vaja, nii et võime öelda "hästi". Kuid teisalt oli varem nii, et kui on leping ja sellest tulenevad kohustused, siis sa täidad oma kohustusi. Ratifitseeritud leping muutub siseriiklikuks lepinguks. Kui Eesti kirjutas alla Põhja-Atlandi lepingu, muutus see ka Eesti seaduseks ja nii peab Eesti artikleid täitma," rääkis Ilves.
"Kui tuli saata oma kaitseväelased Afganistani lepingu viienda artikli järgi, siis me seda ka tegime. Paljud Euroopa riigid reageerisid teisti," lisas ta.
Ilves leiab, et kui keegi peaks NATO-st lahkuma, siis ta lihtsalt lahkub NATO-st. "See on selle riigi enda valik," sõnas ta. "Samas ma ei näe eriti põhjust, miks peaks keegi ka päriselt NATO-st välja astuma. Le Pen ja Beppe Grillo kasutavad seda retoorikat ühe osana oma kampaaniast".
Ilves lisas veel, et olles sõjapõgenike laps, tähendab demokraatia talle palju ning elades külma sõja ajal USA-s tekkis tal suur huvi välispoliitika vastu.
Täispikka intervjuud Toomas Hendrik Ilvesega saab lugeda siit.
