2. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon sai lipu

Täna Tartus Toomemäel peetud tseremoonial annetas Eesti Reservohvitseride Kogu 2. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljonile lipu.

Lipule lõid kinnitusnaela Tartu linnapea Urmas Klaas, kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo, suurtükiväepataljoni ülem major Marko Tomentšuk ja reservohvitseride esindajana kapten Andre Lilleleht.

Kaitseväe juhataja kindraleitnant Riho Terrase sõnul näitab reservüksusele lipu annetamine reservväelaste valmisolekut pühenduda täielikult Eesti riigi kaitsmisele ning oma kaitsetahet tunnistada.

Tartusse Toomemäele toomkiriku varemetesse rivistusid ülesse ligi 50 2. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni reserv- ja tegevväelast, 2. jalaväebrigaadi ja Kuperjanovi jalaväepataljoni liputoimkonnad.

Täna rivis seisnud suurtükiväe reservväelastele on lahingulipp väeosa uhkuse ja väärtuse sümboliks. Samuti näitab taastatud ajalooline lipp tänase suurtükiväepataljoni uue ajaarvamise algust kui ka üksuse järjepidevust.

2. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni ajalooline eelkäija on 2. suurtükiväepolk, mille formeerimist alustati samaaegselt koos 2. jalaväediviisi asutamisega Vabadussõja lõunarindel 21. jaanuaril 1919. Peale Vabadussõja lõppu oli suurtükiväepolgu järglaseks 3. suurtükiväegrupp, mis paiknes peamiselt Tartus Ropka mõisas.

Lipu annetamine omavalitsuste ja teiste organisatsioonide poolt on ajalooliselt välja kujunenud traditsioon ja märk väeosa väärtuste hindamisest ning soovist nende hoidmisele kaasa aidata.