Hallipassimeeste arv väheneb järjekindlalt, peamiselt surmade tõttu
Peaminister Jüri Ratas lubas võtta mittekodanikele Eesti kodakondsuse andmise üheks Keskerakonna peamiseks valimislubaduseks 2019. aasta riigikogu valimistel. Mittekodanike, nn hallipassimeeste arv on Eestis aga järjekindlalt langenud.
Siseministeeriumi andmetel väheneb kodakondsuseta inimeste hulk umbes 3000 võrra aastas. Põhjuseks on viimastel aastatel olnud enam kui pooltel juhtudel inimese surm, viiendikul juhul Eesti kodakondsuse omandamine ning pea samas suurusjärgus on põhjuseks mõne muu riigi kodakondsuse võtmine.
Lisaks määratlemata kodakondsusega inimestele, kes võtsid Eesti kodakondsuse, kasvas ka nende inimeste arv, kes vahetasid oma senise kodakondsuse Eesti kodakondsuse kasuks. Peamiselt on tegu Venemaa kodakondsusest loobumisega. Siin näeb siseministeerium põhjusena seadusemuudatust, mis muutis kodakondsuse menetlusprotsessi märksa lühemaks, kui kaotati kuuekuuline ooteaeg.
Teiseks ajendiks on noortel võimalus alates 2016. aastast säilitada mõlemad kodakondsused kuni 18. eluaastani, peale mida tuleb kolme aasta jooksul teha otsus ühe kodakondsuse kasuks. Vanemaealiste kodakondsuse saanute arvu kasvu põhjuseks on ilmselt ka asjaolu, et alates 2015. aasta veebruarist vabastati üle 65-aastased inimesed kirjalikust keeleeksamist.
Kõige enam määratlemata kodakondsusega inimesi jääb vahemikku 36 – 65, neid on kokku üle 60 protsendi. Noori, kuni 25-aastaseid on jäänud üsna vähe. See näitab siseministeeriumi hinnangul, et noored on huvitatud ja taotlevad Eesti kodakondsust.
