Toomas Hendrik Ilves sai Saksamaa Bertelsmanni Fondi auhinna

President Toomas Hendrik Ilves sai teenete eest oma riigi digitaalses ümberkujunemises Saksa mõttekoja Bertelsmanni Fondi Reinhard Mohni auhinna.

Bertelsmanni fond on otsustanud anda 2017. aasta Reinhard Mohni auhinna Toomas Hendrik Ilvesele, Eesti presidendile aastatel 2006-2016.

Auhinnaga tunnustab Bertelsmanni fond Toomas Hendrik Ilvese teedrajavat tegevust digitaliseerimise eestkõnelejana riigijuhtimise, hariduse ja avalike teenuste vallas. Oma kümneaastase presidentuuri jooksul tegi Toomas Hendrik Ilves Eesti digitaalsele korraldusele ülemineku presidentaalseks ülesandeks ja järgis eesmärgiks võtud sihti järjepidevalt ning kaalutletult. Selle tegevuse eest tunnustatakse Toomas Hendrik Ilvest 200 000 euro suuruse autasuga, mis antakse üle 29. juunil Gütersloh's.

Toomas Hendrik Ilves on olnud juhtivaks jõuks Eestis aset leinud poliitiliste muutuste taga, panustades suurelt Eesti erakordse digitaliseerimisprotsessi edukusse. Tema poliitilise tegevuse läbi saavutatud muutuste hulgas on laialdaselt kättesaadav kiire internetiühendus, e-oskuste arendamine eriti laste ja noorte hulgas ja Eesti üldsuse üldise positiivse suhtumise kujundamine digitaaltehnoloogiatesse.

“Digitaalses plaanis näib Saksamaa Eestiga võrreldes seisva veena,” ütles Brigitte Mohn, Bertelsmanni fondi juhatuse liige. Eestis on kodanikel vajadus külastada ametiasutusi vaid erandjuhtudel, sest alates 2002. aastast on Eestis võimalik teha ametlikke toiminguid ID kaardi abil, mis hõlmab ka digitaalset allkirja. 2005. aastal sai Eestist esimene riik, mis tegi võimalikuks üleriigilistel valimistel elektroonilise hääletamise. Ka välismaalased saavad taotleda digi ID-d, mis võimaldab neil luua ettevõtteid, täita tuludeklaratsiooni ja teha pangatehinguid.

1995. aastal, mil Toomas Hendrik Ilves tegutses suursaadikuna Ühendriikides, kutsus ellu murrangulise projekti edendamaks e-oskusi kodumaal. Teda peetakse alusepanijaks Tiigirihüppele, mis oli hüppelauaks seeriale digitaalsetele projektidele, ja mis aitas kaasa sellele, et internetist sai tavapärane vahend kõigis valdkondades. Esimesena said Tiigrihõppest kasu noored: koolid liideti internetivõrguga, hangiti vajalik riist- ja tarkvara, ja õpetajad said vajaliku koolituse. Protsessi teise etapina viidi Eesti kooliprogrammidesse sisse e-õpe. Programm laienes ka ülikoolidele ja online õppeplatvormile, mis tehti kättesaadvaks nii õpilastele, lapsevanematele kui õpetajatele.

“Ajal, mil Toomas Hendnrik Ilves koolides ja klassiruumides digitaliseerimist tutvustas, oli see alles lapsekingades, see toimus kümme aastat enne nutitelefoni leiutamist. See polnud mitte üksnes ettenägelik, vaid ka väga julge tegu,” ütles Brigitte Mohn. Ta lisas, et see samm võimaldas eestlastel haarata võimalustest, mida digitaliseerimine majandusliku ja sotsiaalse muutuse mootorina pakub, ja teha seda eluterve optimismiga, mis on vaba nii tagasihoidlikkusest kui ka eufoorilisest naiivsusest.

Bertelsmanni fond tunnustab Ilvest ka poliitikuna, kes oli kiire taipama võimalusi, mida digitaliseerimine pakub. Endise Nõukogude Liidu riigina kasutas Eesti järjepidevat digitaliseerimist võitlemaks korruptsiooniga, edendamaks omavalitsuste infrastruktuuri ja rajamaks avatud ühiskonda koos sõnavabaduse ja mõttevabaduse õitsenguga.

Pärast ametiaja lõppu 2016. aasta oktoobris nimetas Stanfordi Ülikool Toomas Hendrik Ilvese rahvusvahelise julgeoleku ja koostöö keskuse Bernard ja Susan Liautaud’ visiting fellow’ks. Ilves kaasjuhatab Maailma Majandusfoorumi Blockchaini nõukogu ning juhatas varem sealsamas küberturvalisuse nõukogu.

Oma presidentuuri ajal juhatas Ilves Euroopa Komisjoni e-tervise töörühma ja Euroopa Komisjoni pilvandmetöötluse arendamise nõukoda.

Lisaks juhatas Ilves ICANNi rahvusvahelist üleilmse internetikoostöö ja juhtimismehhanismide ekspertide kogu. 2016. aastal kaasjuhatas Ilves koos Maailmapanga peaökonomist Kaushik Bassuga maailma arenguaruande “Digitaalsed dividendid” nõukoda, mis keskendus digitaaltehnoloogia kasutamisele majandusarenguks.

Toomas Hendrik Ilvese varem saadud rahvusvahelised tunnustused:

2013 NDI Democracy Award by the National Democratic Institute
2014 Freedom Award by the Atlantic Council
2015 Aspen Prague Award by the Aspen Institute
2016 Knight of Freedom Award by the Casimir Pulaski Foundation

Auhinnast:

Reinhard Mohni auhind on mõeldud tunnustusena neile silmapaistvatele, üleimselt aktiivsetele isikutele, kes on mänginud võtmerolli innovatiivsete ideede ja silmapaistvate lahenduste leidmisel poliitilistele ja sotsiaalsetele probleemidele.

Auhinna väljaandja, Bertelsmanni fondi tegevus keskendub sotsiaalsele kaasatusele hariduses, poliitikas, ühiskondlikes tegevustes, tervishoius, kultuuris ja majanduses. 1977. aastal Reinhard Mohni loodud fondi eesmärk on julgustada kodanikke tegutsema üldise hüve nimel.

Reinhard Mohn asutas Bertelsmanni fondi soovist aidata kaasa sellise ühiskonna loomisele, kus igaühel oleks võimalus seada endale sihid ja olla nende saavutamises edukas. Ta uskus, et need ei ole riigid ega institutsioonid, mis vastutavad vabaduse ja solidaarsuse arenemise eest, vaid vastutus on igal indiviidil endal.

Kandmaks edasi oma asutaja Reinhard Mohni põhimõtteid, leiab Bertelsmanni fond üleimselt näiteid lahendustest, mis aiavad kaasa üldisele hüvele ning mis teevad sotsiaalse arengu ja osalemise võimalikuks.

Reinhard Mohni auhind keskendub igal aastal erinevale teemale, mis peegeldab väljakutseid, mis Saksamaa ees parajasti seisavad. Leidmaks vastuseid Saksamaa ees seisvatele probleemidele, otsitakse rahvusvaheliselt saavutusi, mis on olnud edukad teistes riikides, et neist õppida ja et need inspireeriks sarnaseid jõupingutusi ka Saksamaal.

200 000 eurone auhind antakse igal aastal väljapaistvale isikule, kes on mänginud võtmerolli nende märkimisväärsete algatuste elluviimisel. Auhinna saajad on isikud, kes on näidanud üles visiooni ja loomingulisust ja kelle elutööd saab kirjedada kui silmapaistvat saavutust ja edu. Need on isikud, kes on tuntud innovatsiivsete lahenduste eestvedajad ja kes aitavad luua ühiskonda, mis rajaneb isiklikule vastutusele. Auhinna saajad on eekujud, kes inspireerivad teisi Reinhard Mohni vaimus: “Meil on vabadus tegutseda. Me peaksime seda vabadust kasutama.”

Auhinna saaja valib komitee, mis kutsutakse kokku Bertelsmanni fondi poolt. Reinhard Mohni auhinna eelkäija on Carl Bertelsmanni auhind, mida anti välja aastatel 1988-2008.

2017. aastal on Bertelsmanni fondi tähelepanu suunatud digitaaltehnoloogia ja sellega seonduvate eetiliste küsimuste temaatikale.

Varasematel aastatel on Reinhard Mohni auhinna saanud Maailma Majandusfoorumi ellukutsuja Klaus Schwab, endine Bundestagi president Rita Süssmuth, Nobeli rahupreemia laureaat ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni endine peasekretär Kofi Annan, rahvusvaheline korruptsioonivastane organisatsioon Transparency International, Poola poliitikud Tadeusz Mazowiecki, Leszek Balcerowicz ja Adam Michnik, Boliivia ühiskonnategelased René Blattmann ja Ana Maria Romero de Campero jt.