Viis tundi EMO järjekorras oodanud kodanik: pean ise teadma, et jääl libisedes võibki käsi paiste minna ja murdu sellest alati ei teki

"Oli reedene õhtupoolik, kui õues oli jää ning selle peale värskelt sadanud lumi. Muidugi oli see ideaalne ilm kukkumiseks oma käe peale. Näidates oma paistes kätt tuttavale meditsiinitöötajale, soovitas ta mul kindlasti EMO-sse pöörduda, et kindlaks teha, ega mingit murdu pole," kirjeldab Delfi lugeja oma õnnetu õhtu algust.

Suundusin Tartu erakorralise meditsiini osakonda kell 16. Ees seisis esimene katsumus: võtta järjekorranumber. Seal on kaks valikut: kas erakorraline haige või traumapatsient. Ei suutnud sel hetkel kainelt mõelda, sest valu oli suur ja soov kiirelt teenust saada metsik.

Valisin siis suvaliselt erakorralise haige ja jäin ootama. Nõnda ma ootasin seal lausa kolmveerand tundi lihtsalt selleks, et teada saada, et olin vale järjekorranumbri võtnud. Õnneks sain siiski löögile ja järgmiseks korraks õpetused, kes on traumapatsient ja kes erakorraline haige.

Võeti mõned andmed, küsiti nii muuseas, mis juhtus ning suunati ootama arsti vastuvõttu. Seal oli metsik järjekord. Nagu mainitud, siis ideaalne ilm kukkumiseks ja murdudeks. Inimesi vooris aina juurde ning teisi kipsidega välja. Umbes 2,5 tundi ootamisest hiljem sain lõpuks arsti jutule.

Katsuti siit ja katsuti sealt ning saadeti röntgenisse. Sain seal käidud ning asusin uuesti ootama arsti jutule saamist. Kipsid muudkui voorisid ja mina muudkui istusin ja ootasin. Lapsed olid väsimusest hullumas, teised lihtsalt tüdinenud, mõni läks kannatuse katkedes minema. Minu väsimus ja närvid hakkasid üles ütlema ja käe paistetus pärast nelja tundi alanema.

Vahepeal tuli veel arstide vahetus ning kella 21 paiku sain lõpuks uuesti arsti vastuvõtule. Arst kui tegelikult ka klienditeenindaja tundus olevat kibestunud naine. Ta vaatas mu kätt ning seejärel kukkus mind sõimama, et sellise tühise asja pärast EMOsse läksin ning neid segasin. See olevat täiesti normaalne, et käsi kukkudes paiste läheb ja valus on. Lihtsalt pead ise teadma, et murdu pole.

Astusin kabinetist välja ja lugesin oma 5 tundi istumist täiesti tühiseks, kuigi käsi ikka valutas. Milleks see EMO siis on kui sinna pöörduda ei tohi?

TÜ Kliinikumi avalike suhete juht Kristi Tael vabandab murekirja saatnud patsiendi ees talle osaks saanud ebameeldivuste pärast. Tema sõnul erineb Eesti suuremate haiglate EMOde ehk erakorralise meditsiini osakondade töökorraldus Euroopa EMOde töökorralduses ühe olulise aspekti poolest – Eestis töötavad paralleelselt traumapunkt väiksemate traumadega patsientidele ja erakorralise meditsiini pool.

"See on ka põhjus, miks ise EMOsse pöördujail tuleb järjekorra automaadis valida, kummale nupule vajutada – need, kes pöörduvad trauma tõttu, peaksid vajutama nupule: „traumapatsient“. Selline eelvalik lühendab ooteaja pikkust. Ooteaeg on ootajale alati pikk. EMOs tehakse ootealale saabunule triaaž ehk eelselektsioon, kus patsiendid selekteeritakse vastavalt nende terviseseisundile, mitte saabumise ajale," selgitab Tael.

See tähendab, et need, kes vajavad kiiremini arsti tähelepanu, saavad seda kiiremini. Selektsioonikategooriaid on ühtekokku 5, seejuures punane tähistab eluohtlikus seisundis patsienti, kes peab arstiabi saama kohe. Skaala teise otsa paigutuvad sinine ja roheline tähistavad patsiente, kelle tervislik seisund ei vaja kiiret erakorralist sekkumist, nende aeg arstini on 3 (roheline) kuni 6 tundi (sinine), kuid ooteaeg võib pikeneda EMO ülekoormuse korral.

"Päevas pöördub EMOsse ca 120 patsienti, neist ca 50-60 on trauma tõttu. Viimastel nädalatel on TÜ kliinikumi EMOsse traumapatsiente pöördunud tavapärasest rohkem – ca 70. Patsiendid ei jaotu ööpäevas ühtlaselt, paratamatult tekivad nö tipp-tunnid, mil pöördujaid on rohkem (hommikul töölemineku aeg ja õhtune töölt tuleku aeg) ja see tekitabki ooteaja," mõistab Tael Delfile kirjutanud lugeja muret.

Tael vastab lugeja küsimusele, millal siis ikkagi peaks EMOsse pöörduma.

EMOs võetakse vastu

täiskasvanuid, kellel on
- hiljuti tekkinud äge terviseprobleem, trauma, mürgistus või muu eluohtlik või potentsiaalselt eluohtlik seisund.

lapsi, kellel on
- kirurgilist sekkumist vajav terviseprobleem (nt haav, põletus, tugev kõhuvalu), trauma.

Pöörduge kindlasti EMOsse, kui teil on
- teadvushäired
- hingamisraskused
- krambid
- valu rinnus või ülakõhus
- nägemishäired
- segasus või muu vaimse seisundi häire
- äkiline või tugev valu
- verejooks
- kõnehäired
- tugev või lakkamatu oksendamine või kõhulahtisus
- veriköha või -okse
- trauma
- valu rinnus >35a mehel, >45a naisel või südamehaigusega patsiendil
- südamerütmihäire
- mürgistus, kokkupuude kemikaaliga
- üldsümptomitega allergiline reaktsioon
- perevägivalla tagajärjel tekkinud vigastused, mis vajavad fikseerimist