24 000 eestlast ei räägi eesti keelt emakeelena
2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 902 547 eestlast. Emakeelena eesti keelt (ja eesti viipekeelt) rääkis aga 887 364 inimest. Umbes 15 000 inimest peavad end selle arvutuse kohaselt rahvuselt eestlaseks, kuigi nad ei räägi eesti keelt emakeelena.
Statistikaamet teatas märtsis oma statistikablogis, et eestlasi, kelle emakeeleks pole eesti keel, on tervelt 24 000. Neist 97 protsenti räägib emakeelena vene keelt, ülejäänud eesti rahvusest inimesed räägivad emakeelena kas inglise, ukraina, soome või mõnda muud keelt. Märkimist väärib, et nooremate hulgas on enam levinud inglise keel ning soome keel on emakeeleks pigem vanematel inimestel.
Ent Eestis elab ka ligi 4000 eesti emakeelega inimest, kes loevad ennast rahvuselt venelasteks. Üle 2000 eesti emakeelega inimese loevad end soomlaseks.
Ise end venelaseks nimetav kodanikuaktivist Jevgeni Krištafovitš näiteks läks rahvaloendusel kirja eestlasena. "Loendaja pani kõik minu eest, et ma olen eestlane ja minu emakeel on eesti keel. Tal oli väga kiire ja kuna me rääkisime eesti keeles, siis ta ei küsinudki eraldi. Ja mina ei sekkunud ka," selgitas Krištafovitš.
Kuidas Jevgeni Krištafovitš hakkas eskimoks ja afroameeriklaseks
Minu kohta rahvastikuregistrisse on näiteks kirjutatud rahvus: eestlane, emakeel: eesti keel. Mulle meeldis seal pulli pärast statististikaandmeid muuta ja ma registreerisin ennast kord eskimoks, kord afroameeriklaseks kuni ükskord avastasin, et süsteem ei lase mul enam teha muudatusi, sest rohkem kui kolm korda aastas oma rahvuskuuluvuse muutmine peab käima läbi kohalikust omavalitsusest. Aga linnaosa ametnike reaalne koormamine avaldustega, et Krištafovitš nõuab enda edutamist eskimost afrikanderiks, tundus kuidagi eriti tobe olevat.
Muidu sealne valik on ikka väga suur ja minusuguse maailmakodaniku jaoks väga ahvatlev. Ja nii lõpuks saigi minust lõpuks igav ja ebaseksikas eestlane eesti emakeelega. Pean ütlema, et selle valiku põhjus on riigiteenuste kvaliteet: kui sinu emakeel on rahvastikuregistri järgi vene keel, siis abivalmid kohalik omavalitsus ja riik saadavad sulle regulaarselt erinevaid infomaterjale väga vigases vene keeles.
Ma ei viitsi rohkem neid lugeda, sest ma mõnikord ei saa isegi kontekstist aru, millest jutt käib: tõlgid kasutavad sellist õigusterminoloogiat, mida Vene Föderatsiooni õigusaktides ei ole, ja siis hakkad kõhutunne järgi nuputama, mis oleks see õige eestikeelne vaste, et üldse aru saada millest jutt käib. Seega ma muutsin oma emakeele valikut rahvastikuregistris eesti keeleks ja enam mulle ei saadeta eriti midagi. Ju siis arvatakse, et see endisest eskimost eestlane on niigi liiga tark.
