Valitsus pani viiele ühendvallale nime, mida nood ei soovinud

Täna kinnitas valitsus kõigi seitsme kohanimevaidlusega liitvalla nimed ja ühinemisotsused. Uute kohalike omavalitsusüksustena on kinnitatud nii nagu omavalitsused soovisid: Hiiumaa ja Mulgi vallad ning kohanimenõukogu ettepanekuna: Rõuge, Kehtna, Haljala, Toila ja Võru vallad, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Haldusreformi käigus soovisid mitmed ühendvallad omale nime, mis kohanimenõukogule ei meeldinud. Valitsuse kinnitatud Rõuge vald soovis oma nimeks Haanjamaa, Kehtna soovis nimeks Kehtnakandi, Haljala soovis nimeks Lahemaa, Toila soovis nimeks Põhjaranniku ja Võru vald soovis nimeks Võhandu.

Valitsus pidas kohanimede üle tõsist arutelu ning kaaluti kõiki variante – nii kohanimenõukogu ettepanekuid ja soovitusi kui ka omavalitsuste endi arvamusi. „Igatpidi austame kohalike omavalitsuste otsust nime valiku osas. Mõistame, et väga tihti võis nimi olla ühinemiskokkuleppe üheks osaks, aga viie ühineva valla puhul otsustas valitsus võtta arvesse nimekomisjoni ettepanekut. Usun, et tegime võimalike variantide seast parima valiku,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb.

„Samas pole nimevaidlus põhiline ja ees ootab veel palju tööd. Järgmises etapis teeme ettepaneku ühinemisteks nendele omavalitsustele, kes ei täida kriteeriumi ning juba maikuus peame ka nende omavalitsuste saatuse lõplikult ära otsustama. Samal ajal tegeleme jätkuvalt ka omavalitsuste ülesannete ja rahastamise uute põhimõtete väljatöötamisega,“ lisas ta.

Peaminister Jüri Ratas tunnustas kõiki inimesi, kes haldusreformi vabatahtlikku etappi panustanud on. „Valitsuskabineti otsusega lõppeb haldusterritoriaalse reformi esimene etapp, millega liitus vabatahtlikult ligi 75 protsenti omavalitsustest. Ma tahan siinkohal tunnustada kõiki omavalitsusjuhte, volikogusid ja oma arvamust avaldanud kohalikke elanikke, kes panustasid, et leida oma kodukohale parimad lahendused.“ Rääkides haldusreformist nentis peaminister, et nii riigi kui kõigi Eesti inimeste huvi on moodustada piisava haldus- ja finantsvõimekusega omavalitsused, millega kaasneb teenuste parem kättesaadavus ja omavalitsuste suurem otsustusõigus. „Koos lisanduvate õiguste ja ülesannetega suureneb loomulikult ka finantsautonoomia ja eelarveliste vahendite osakaal, mida omavalitsused on kaua oodanud,“ ütles ta.

Valitsus on koos tänasega kinnitanud 46 uue valla moodustumise. Viimase seisu järgi on Eestis alles 102 omavalitsust, kokku 85 valda ja 17 linna.

Haldusreformi järgnev etapp näeb ette, et hiljemalt 15. veebruariks teeb valitsus nendele omavalitsustele, kes ei täida 5000 elaniku kriteeriumi, ettepaneku ühinemisteks. See puudutab ka seni kinnitatud ühinejaid, kus vajalik rahvaarv täis pole. Seejärel saavad omavalitsused kolme kuu jooksul, kuid hiljemalt kuni 15. maiks, esitada valitsuse ettepaneku kohta omapoolse arvamuse. Alles pärast nende läbivaatamist teeb valitsus ühinemiste osas lõpliku otsuse.