EAS-i juht puikles konkreetselt vastamast, kas asutus on Ilveselt 152 000 euro tagasimaksmist küsinud

Eilses ETV "Ringvaates" selgitas EAS-i juhatuse esimees Sille Talvet-Unt, miks otsustas asutus Toomas Hendrik Ilveselt mitte tagasi nõuda Ärma talu arenduseks kulunud 90% ehk ligi 152 000 eurot. Nimelt maksab EAS selle summa Euroopa Komisjonile tagasi omavahenditest ehk maksumaksja raha eest. Talvet-Unt ei soovinud konkreetselt vastata, kas Ilveselt on üldse küsitud, kas ta soovib 152 000 eurot tagasi maksta.

Kuna Ilves otsustas Ärma talu turismitaluna mitte kasutada, pidi ta tagasi maksma 10% EAS-ilt saadud toetust. EAS peab omakorda Euroopa Komisjonile tagasi maksma ülejäänud 90% ehk ligi 152 000 eurot. See otsus on riivanud paljude maksumaksjate õiglustunnet ning toonud endaga kaasa võimaliku mainekahju nii president Ilvesele kui ka EAS-ile. "Ringvaate" saatejuht proovis neljal korral sisuliselt sama küsimust esitades saada konkreetset vastust, kas EAS on küsinud Toomas Hendrik Ilveselt 152 000 eurot tagasi. Dialoogi kokkuvõttena saab välja tuua, et EAS kaalus kõiki alternatiive, ka Ilveselt raha tagasi küsimist, ning on rääkinud eri osapooltega.

Järgnevalt on välja toodud katkend eilsest Marko Reikopi intervjuust EAS-i juhatuse esimehega:

Kas teie enda meelest tegite hea otsuse?

Me tegime selle otsuse, mida meie viimaste kuude analüüs näitab. Et see on õige ja korrektne otsus.

Samas avalikku õiglustunnet on kõvasti riivatud. Me tahame Eestis olla selline riik, kus kõiki inimesi, kaasaarvatud presidenti, koheldakse võrdselt. See otsus näitab absoluutselt midagi vastupidist: et president on siiski kodanik number üks.

Meie juba eelmisel aastal alanud pika menetluse käigus, kus me vaatasime üle kõik antud projekti menetlused ja otsused, on viinud selleni, et meie otsus täna on mitte nõuda seda lisa 152 000 eurot Ermamaa omanikult tagasi. Selle otsuse aluseks ei ole mitte see, et tegu on presidendiga, vaid tegu on toetuse saajaga, kelle suhtes meie erinevad eelnevad otsused on viinud selleni, et praegu enam juriidiliselt ei ole hea seda tema käest - ei ole võimalik - seda tagasi nõuda.

Olete te küsinud tema käest seda?

Viimaste kuude analüüsi käigus oleme ka temaga, toetusesaajaga, ja teiste osapooltega rääkinud ja jõudnud siis sellise otsuseni nagu me täna (eile - toim.) tegime.

Ma räägin ka paljude inimestega. Kas te olete Toomas Hendrik Ilvesele teinud ettepaneku: "Andke andeks, kas te saaksite selle raha meile tagasi maksta?" Kas selline dialoog on teil presidendiga olnud?

Me oleme kindlasti kaalunud tõesti kõiki alternatiive, sealhulgas ka seda. Ja jõudnud selleni, et juriidiliselt ei ole meil võimalik seda tema käest tagasi nõuda.

Juriidiliselt, jah, ma sain sellest aru. Aga ma küsin inimlikus mõttes. Juriidiliselt võib olla see ei ole võimalik, teie eksperdid on nii hinnanud, mul ei ole võib olla põhjust selles kahelda. Aga inimlikult: olete küsinud tema käest, et "Andke andeks, vaat selline halb lugu juhtus, et Euroopa Liit meilt nõuab seda raha tagasi. Et andke meile see raha tagasi." Olete sellist dialoogi pidanud?

Me peame kindlasti kõikide toetusesaajatega, sealhulgas ka presidendiga, käituma nii, nagu me alati käitume. Ja me analüüsime sealjuures seda, mida me oleme eelnevalt teinud ja kuidas me saaksime edasi minna. Ja sealjuures oleme ka loomulikult temaga rääkinud.

(naerab) Nii et te ei taha vastata sellele küsimusele, kas te olete raha talt tagasi küsinud? Võib olla ta maksaks hea meelega tagasi, aga te isegi ei küsi tema käest seda mitte.

Me oleme kõik need alternatiivid läbi käinud.

Vaata täispikka intervjuud ERR-i uudisteportaalist.