Potomaci fondi ja Casimir Pulaski fondi kutsel osalesid simulatsioonis peamiselt USA, Poola ja Balti riikide valitsusametnikud ja kaitseeksperdid, kes kehastusid erinevate vaenupoolte komandörideks. Neljapäevane sõjamäng toimus 23.-26. jaanuarini, kasutades Potomaci fondile kuuluvat tarkvara HEGEMON. Ühtegi lasku ei tehtud, kogu tegevus toimus arvutite taga. Sõjamängu üks peakorraldajaid oli USA erukindral Phillip Breedlove, kes juhtis 2013-2016 NATO vägesid Euroopas. Samuti osales mängudel Briti brigaadikindral Paul Tennant NATO kiirreageerimiskorpusest.

Stsenaarium algab Venemaa korraldatud riigipöördega Valgevenes, kus president Lukašenka asendatakse venemeelse luurekindraliga. Muu hulgas paigutab Venemaa naaberriigi territooriumile taktikalised tuumaraketid. Seejärel kasutatakse Valgevene territooriumit Poola ja Balti riikide vastase hübriidsõja platsdarmina, kuni konflikt areneb pärissõjaks. NATO aktiveerib artikli 5 ja tuleb liitlastele appi.

Väljaanne IHS Jane's Defence Weekly märgib ootuspäraselt, et simulatsiooni järgi on NATO praegused kaitsejõud Balti riikides ebapiisavad. Sõjamängu üksikasjalikumaid järeldusi ja seda, kes „võitis“, ei avaldata. „Seda tüüpi harjutused ei ole mõeldud konkreetsete järelduste tegemiseks, vaid probleemide püstitamiseks, et sundida meid neile lahendusi otsima,“ ütles Breedlove.

Väljaanne Visegrad Insight kirjutab, et seekordne simulatsioon andis positiivsema tulemuse kui korporatsiooni RAND aasta tagasi korraldatud samalaadne sõjamäng. RANDi mängus jõudsid Vene väed Tallinnasse ja Riiga vähem kui 60 tunniga. Selles ei arvestatud tänavu Balti riikidesse jõudnud NATO lisavägesid.

Ent nagu üks Varssavi mängu osalisi Visegrad Insightile märkis, on veel olulisem arvestada kohalike maastikuvormidega, mille RAND tegemata jättis. Tarkvara HEGEMON tugineb Google Earthist võetud maastikukaartidele ja on seetõttu realistlikum. Samuti eeldasid RANDi uurijad, et NATO saaks kerge vaevaga Poola rannikulinnadesse abi tuua, arvestamata, et Vene raketid muudaksid selle võimatuks.

Kui kaua võiks siis meie vallutamine aega võtta? „Meie simulatsiooni järgi oleks venelastel Balti riikide võitmiseks kulunud umbes kümme päeva,“ ütles anonüümseks jääda soovinud kaitseametnik väljaandele, lisades, et tänu NATO tänavustele lisajõududele pikeneks see aeg 15 päevale. „Ja selleks ajaks oleks Kaliningrad juba ilma elektrita,“ lisas kaitseametnik.

Samuti mängus osalenud valgevenelasest kaitseekspert Arsenii Sivitski pidas tähendusrikkaks, et muutunud on ka Lääne ekspertide tõlgendus Valgevene praeguse valitsuse poliitikast. Sedapuhku eeldati, et läbi Valgevene suunatud rünnaku korraldamiseks tuleb venelastel kõigepealt kukutada Lukašenka. „Seni peeti Valgevenet klientriigiks, mis sõltub täielikult Venemaast,“ märkis Sivitski portaalile Harta 97.

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena