Lasteaia direktor: lasteaed on parim algus vene kogukonna lõimumiseks
Tallinna Asunduse lasteaia direktor Annela Ojaste leiab, et lasteaed on parim algus vene kogukonna lõimumiseks. Senisest enam peaks aga tähelepanu pöörama just eesti õppekeelega lasteaedades käivatele vene peredest pärit lastele.
"Lasteaias eesti keele selgeks saanud laps on hiljem valmis jätkama eesti koolis või vene õppekeelega koolis keelekümblusklassis," leiab Ojaste.
Tema sõnul on Eestis juba paarkümmend aastat kasutatud keelekümblusmetoodikat vene lasteaedades, kuid tähelepanu ei ole piisavalt jätkunud vene peredest lastele, kes käivad eesti õppekeelega lasteaedades ja rühmades, kus keelekümblust ei kasutata. Kahesuunaline keelekümblus annabki aga võimaluse omandada lausa kaks keelt juba lasteaias.
"Haridus- ja teadusminister võiks leida võimalused kõigile lasteaiaõpetajatele keelekümbluse metoodika õpetamiseks. On strateegiliselt oluline, et vene noor ei tunneks end ebavõrdselt kohelduna, sest pettumus Eesti haridussüsteemis ja riigis üldisemalt ei loo kindlasti alust lojaalse hoiaku kujunemisele. Sestap peaks meie esmane ülesanne olema venekeelsete laste lõimimine läbi haridussüsteemi, alustades juba lasteaiast," leiab Ojaste.
Eesti hariduse infosüsteemi andmetel õpib vaid 20% muu koduse keelega lasteaialastest eesti rühmades ning vaid 20% keelekümblusrühmades.
Lasteaia juht leiab, et need numbrid võiks ja peaks olema olla palju suuremad. "Eestikeelsesse põhikooli jõuab vene lapsi veelgi vähem. Hetkel õpib alla 10% muu kodukeelega lastest Eesti põhikoolides, kuid samas näitavad uuringud, et suur hulk vene vanematest sooviks tegelikult oma lastele eestikeelset põhiharidust."
Ojaste viitab ka sel sügisel Tallinnas avatavale Avatud koolile, kus koos õpivad eesti, vene ja teistest rahvustest lapsed. "Võõrkeelte ja teiste kultuuride tundmaõppimine toimub loomulikult igapäevase suhtluskeskkonna osana ja aineõppega seostatult. Arvan, et see on samuti väga hea eeskuju ning sellist koosõppimist võiks alustada juba lasteaias, toetudes headele kogemustele hästi toimivast keelekümblusmetoodikast."
President viitas oma eilses Pärnus haridusjuhtide aastakonverentsil peetud kõnes vene õppekeelega koolide õpilaste nõrgemale tasemele, mis annab vene rahvusest noortele nõrgema stradipositsiooni pärast üldhariduse omandamist.
Kaljulaidi sõnul võiks hariduspoliitika lähiaastate üheks ülesandeks olla vene õppekeelega koolide tõeline hõlmamine Eesti ühtluskooli mõjuruumi ning venekeelsete noorte võimestamine läbi hariduse.
Sealjuures leidis president Kaljulaid, et keeli tuleks õpetada juba lasteaialastele: “On tohutu lapse aja ja ressursi raiskamine, kui me ei õpeta talle lasteaias selgeks veel ühte keelt. Vene laste puhul peaks selleks olema eesti keel, aga ka eesti laps võiks tegelikult lasteaiast saada kaasa selle hindamatu varanduse – teise keele. Olgu see siis inglise, vene või saksa keel," sõnas Kaljulaid.
