Tudengid: paljud üliõpilased jäävad puuduliku regulatsiooni tõttu toetusest ilma
135 euro suurust vajaduspõhist eritoetust saab tudeng taotleda siis, kui tema leibkonna sissetulek on viimasel ajal märkimisväärselt vähenenud. Leibkonda arvestatakse sealjuures kuni 24-aastase üliõpilase mõlemad vanemad. Reaalsuses ei pruugi see aga nii olla. Näiteks jäi sel aastal toetusest ilma tudeng, kelle leibkonna liikmeks arvestatav isa last küll ei toeta, kuid nüüd tööle läks ja sellega leibkonna sissetuleku piirmäärast suuremaks tõstis, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kõige olulisem, kui me jätame välja need summad ongi see leibkonna defineerimine, mis tähendab, et üliõpilane on leibkonnas oma vanematega, kuni ta on 24-aastane ja tegelikkuses see enamus juhtudel niimoodi ei ole," rääkis Tallinna ülikooli Üliõpilaskonna aseesimees Eva Liina Kliiman.
Kliimani sõnul jagatakse eritoetust põhimõtteliselt samal mehhanismil, nagu tavalist vajaduspõhist õppetoetust ja paindlikkust jääb süsteemis vajaka. Haridusministeeriumi sõnul on eritoetuse maksmise tingimused suuresti ülikoolide endi kätes ja ministeerium siin juhtnööre anda ei saa.
Tartu Ülikooli õppekorraldusnõustaja Liana Martin tõdeb, et praeguses süsteemis jäävad mõned abivajajad hammasrataste vahele, kuid ülikoolil on samuti keeruline omapoolseid tingimusi seada
"Kuna ülikoolidel ei ole võimalust täpsemalt hinnata, kes siis tegelikult nendest lahutatud laste vanematest neid üliõpilasi toetab, siis ma ei näe, et ülikoolidel oleks siin võimalik kuidagi hinnata, et milline üliõpilane siis tegelikult võiks seda toetust saada ja milline mitte," ütles Martin.
