Lapsevanemad: kõige kindlam viis vene keel välistada, on hakata seda peale sundima
Tänases Päevalehes kirjutab Jaan Martinson repliigi korras, kuidas võiks lasteaedades vene keele õpet õhutada. Tema arvates hakkab noortele inglise keel niikuinii külge. Lapsevanemate sõnul on keelekümblus hea ja paljud on seda ka katsetanud, aga kohustuslik see olla ei tohiks.
"Esimene laps käis mul venekeelses lasteaias just vene keele omandamise eesmärgil, kuid teist, kes ka kohe lastaiaealiseks saab, ma ei pane, kui ei lõpe sellised kohustuslikkuse nõuded. Kõige kindlam viis vene keel välistada, on hakata seda peale sundima. Maailmas on keeli, mida on kordades rohkem vaja - hispaania, hiina, saksa, prantsuse. Ka Soome ja Rootsi on rohkem vajalikud kui vene keel. Vene keeleta saab Eestis väga hästi hakkama. Just seepärast ongi maailm õige mõõde võõrkeele valikuks. Vene keelt on vaja ainult viisakusvestluseks naabritega, mingit "päris" vajadust selle järele pole. Jutt selle kohustuslikkusest tuleneb lihtsalt argusest."
"Minu laps käis eesti lasteaias, kus oli ca 1/2 venekeelseid lapsi eesti rühmas. Tuli esimesel päeval koju ja küsis venekeelsete sõnade tähendust. Ma selle rühma vaatluse põhjal ütleksin (olles hariduselt võõrkeeleõpetaja), et kindlasti ei saa varast võõrkeeleõpetust teha kohustuslikuks. Ülemisel 1/3 ei ole üldse probleemi, keskmine 1/3 saaks ka ilmselt hakkama, aga muud valdkonnad ja eeskätt emakeel hakkaksid kannatama ja alumine 1/3 ei oska piisavalt mitte ühtegi keelt selleks, et hakata võõrkeeli õppima. Kust tuleb selline mõte, et pedagoogilise tegevusega mitte tegelevad isikud hakkavad lasteaeda uusi kohustuslikke asju sisse viima, teadmata üldse konteksti?"
"Esiteks: lasteaed ei ole kohustuslik, minul ei ole kumbki laps päevagi lasteaias käinud. Teiseks: normaalsetes koolides on võimalus võõrkeeleks valida mingi muu keel kui vene keel. Vanem laps pidi kahjuks olude sunnil vene keelt õppima, kuid õnneks vahetasime elukohta ja seega ka kooli, ning nooremal lapsel oli juba võimalus valida vene keele ja saksa keele vahel. Loomulikult hakkas õppima saksa keelt. Mul on väga kahju, et vanem laps "õppis" vene keelt, täiesti maha visatud aeg, ühtegi sõna ta ei oska ega midagi aru ei saa, samal ajal, kui noorem laps on juba põhikoolis omandanud enam-vähem võime saksa keelest aru saada ja suudab ka ise mõned lihtsad laused moodustada."
"Rudimentidena siiski esineb veel koole, kus vene keel on üks kohustuslikest võõrkeeltest, kuid nii see ei peaks olema. Isiklikust tutvusringkonnast on selline positiivne näide tuua (eestlaste töörändel lääneriikidesse on ka selline positiivne külg) - vanemad läksid välismaale tööle, laps võeti kaasa ja käis mõned aastad seal koolis, tuli Eestisse tagasi ja kuna ta ei olnud vene keelt õppinud, siis ei saanud temalt ka vene keele edasiõppimist nõuda, õppis hoopis prantsuse keelt."
"Õige jutt! iga keel kaunistab inimest. Piinlik, et isegi Tallinnas, mis 50-50 linn, ei suuda inimesed omavahel suhelda. Keeleõpe ei peaks olema sunniviisiline, pigem tuleks luua kõik tingimused selleks. Tore kui oleks Belgia variant, kus kõik suudavad kõiki kolme riigikeelt rääkida.
Meil aga teha huviliste jaoks segarahvuselised laste grupid. Koolides see ei toimi, aga lasteaedades küll. Mul endal sõpru-tuttavaid, kes tahavad, et nende lapsed oskaks vene keelt ja annavad lapsed vene lasteaeda."
