Indrek Sirk justiitsministrile: inimesi ravivad arstid tervishoiuasutustes, mitte valvurid kinnipidamisasutuses
Justiitsminister Urmas Reinsalu kirjutas pühapäeval ERR-i arvamusportaalis, et uuringud näitavad, et tänase karistuspoliitika tingimustes ei eruta vahelejäämine korduvalt kriminaalses joobes juhte kuigivõrd. "Isegi juhtimisõigusest ilmajäämine ei heiduta piisavalt, sest aastas tabatakse üle 800 korduvalt ilma loata sõitva juhi. Taolistel puhkudel peab karistuse raskus olema piisavalt heidutav, et see motiveeriks vastutustundetutest tegudest hoiduma," märkis Reinsalu.
Lisaks ei olnud Reinsalu nõus, et karistus ja sõltuvusravi oleks vastuolus. "Ma pole nõus ka sellega, et karistus ja sõltuvuse ravi oleks vastuolus. Ette pandud eelnõus on selge mõte, et kriminaalses ulatuses korduvroolijoodiku puhul koostatakse kohtule ettekanne tema sõltuvusest ja suunatakse ta vajadusel sõltuvusravile. Senised uuringud näitavad, et sõltuvusravi programmid on kõige tõhusamad just vanglas."
Vandeadvokaat Indrek Sirgi sõnul on justiitsministril õigus, et täna vahelejäämise hirm roolijoodikut ei pärsi. "Samuti on ministril õigus, et vanglas viibiv inimene purjuspäi autorooli ei istu," sõnas ta.
"Kahjuks on aga nendest õigetest eeldustest tehtud ebaõiged järeldused," märkis Sirk.
"Vahelejäämise hirm on tõepoolest madal, kuid seda ei lahenda rangemate karistustega. Ei ole mitte üheski riigis lahendatud. Kui ikka vahele ei jää, siis ei huvita ka karistuse rangus. Üksikute vahelejäänute võlla tõmbamine teistele ei mõju. Vahelejäämise hirm on õiguse ja seaduserikkumiste piiril kõndivate inimeste jaoks üks olulisemaid motivaatoreid, miks inimesed purjuspäi autorooli ei istu ning ka muid õiguserikkumise toime ei pane. Enamus ühiskonnast on ka karistuse hirmuta õiguskuulekad. Vahelejäämise hirmu suurendavad politsei suurem järelevalve, ühiskonna taunivam suhtumine ning tehnilised abivahendid nagu alkolukk ja uued planeeritavad alkovõrud," selgitas Sirk.
"Politsei järelevalvet saab suurendada siseministreerium, ühiskonna taunivam suhtumine kasvab meist kõigist ning tehniliste vahendite seadustamisele saab tõepoolest õla alla panna ka justiitsministeerium. Ammu oleks juba aeg, räägime juba 10 aastat alkolukust, aga tulemust ei ole," oli vandeadvokaat kriitiline.
Vangla ei ravi alkoholisõltlast terveks
"Vangla on kinnipidamisasutus, kus hoitakse ühiskonnast eraldamist vajavaid inimesi. Kas alkoholisõltuvusega inimene vajab ühiskonnast eraldamist? Kas mõni päev, mõni kuu või ka mõni aasta vanglas ravib inimese alkoholisõltuvusest terveks? Mis saab pärast vanglast vabanemist — jääbki kaineks?" küsis Sirk.
Vanglas saab inimene Sirgi sõnul alkoholisõltuvuse ravist vaid ühe osa — ta ei tarbi alkoholi. "Seda on võimalik saavutada ka erinevate meditsiiniliste vahenditega. Seevastu alkoholiravi ülejäänud meetodid ei ole üldjuhul rakendatavad vanglas. Teoreetiliselt on see muidugi võimalik, aga see tähendaks vanglate muutmist tervishoiuasutuseks," tõdes Sirk.
"Inimesi ravivad arstid tervishoiuasutustes, mitte valvurid kinnipidamisasutuses. Vangla ei ravi isegi kurjategijaid, et nad uusi kuritegusid toime ei paneks. Millel põhineb lootus, et vangla ravib alkohoolikut?" küsis ta.
Igaühele tuleb valida sobivaim mõjutusvahend
Sirk nõustus, et korduvalt alkoholi tarvitanult autoroolist tabatud inimestega peab riik olema resoluutne ning väga tõsiselt tuleb kaaluda ka selliste inimeste ühiskonnast eraldamist. "Kaasaegses karistuspoliitikas ei ole aga kohta automaatsetele karistustele. Vajadusel tuleb ka inimene vangi mõista. Ühe lauaga kõigi teatud tunnustele vastavate inimeste vangi panek ei ole lahendus. Mida paindlikumad võimalused on prokuratuuril ja kohtul inimeste mõjutamiseks, seda paremini on võimalik valida just sellele inimesele vastav karistus või muu mõjutusvahend," leidis ta.
Sirk tõi välja, et prokuratuuri 2016 sügisest läbiviidud eksperiment on näidanud, et kriminaalses joobes autorooli istunud inimestest 90% vajavad arstide hinnangul alkoholiravi. "Nad ei oska hinnata alkoholi mõju endale, ennast kontrollida ning tarbivad alkoholi kogustes ja sagedusega, mis kahjustab oluliselt nende tervist. Vangla ei lahenda nende inimeste alkoholiprobleemi. Paljud nendest on muidu eluga toime tulevad inimesed, kes käivad tööl ja peavad üleval oma lähedasi."
Statistika numbrid näitavad Sirgi kinnitusel, et joobes juhte tabatakse Eestimaal võrreldes näiteks 15-20 aasta taguse ajaga ligi 2 korda vähem: “Kõik puhuvad” reididel oli 20 aastat tagasi alkoholi tarvitanud juhtide osakaal ca 2%, kuid 2016. aastal alla 0,5%. "2016. aastal kasvas Eestis inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv 2%, kuid joobes juhtide põhjustatud õnnetuste arv vähenes 5%. Veelgi suurem oli vähenemine joobes juhtide põhjustatud surmade osas — 28%," kirjeldas ta.
"Meie liiklus liigub tigusammul ikka paremuse suunas. Aplodeerimiseks ei ole põhjust, viimased 5 aastat oleme üldiselt üsna samal tasemel. Meie liikluse muudab paremaks politsei suurem ja targem järelevalve, aga veelgi enam meie endi suhtumine nii enda kui teiste tegudesse. Joobes juhtimine ei ole enam tavaline, sellega ei kelgita. Peale on kasvanud uus põlvkond, kes tarbib vähem alkoholi ning taunib purjuspäi sõitmist. Kui aastakümneid andsid liikluses negatiivseid toone kuni 25-aastased noored mehed, siis nüüd on vähemalt joobes juhtimise tüüpiline näide hoopis 30-60 aastane mees. Noored ikka panevad oma võimeid proovile, kuid 25 aastat iseseisvust on kasvatanud põlvkonnad, kes austavad oma riiki ja lähikondseid. Anname neile au ning püüame leida viise, kuidas nende vanemaid õigel teel hoida," kutsus vandeadvokaat üles.
