Teabeamet: Venemaa riigireservid saavad otsa järgmise aasta esimesel poolaastal või isegi varem

Teabeamet kirjutas oma ülevaates Eesti julgeolekukeskkonnast, et Venemaa jätkab oma sõjaväe arendamist Lääne-Venemaal. Majanduslikult on olukord aga Venemaal raske ja läheb ilmselt veel raskemaks, sest riigireservid saavad järgmisel aastal otsa.

Venemaa eelarvedefitsiit oli teabeameti hinnangul eelmise aasta lõpu seisuga 3,7 protsenti SKPst ehk viiendik eelarve kuludest. Eelarvedefitsiiti on rahastatud peamiselt kahe reservfondi rahadest.

Venemaa valimised

Võimupartei Ühtse Venemaa võit sügisestel parlamendivalimistel oli teabeameti hinnangul ennustatav. Valimisjärgseid proteste ei olnud ja väliselt paistsid valimised ausad. Siiski on teabeametil alust arvata, et valimistulemusi võltsiti nii valimispäeva jooksul kui häälte lugemisel.

Venemaa riigireservide maht on langenud umbes poole võrra alates Venemaale kehtestatud sanktsioonidest 2014. aasta suvel. Kärbitud on ka eelarvekulusid, peamiselt hariduse ja tervishoiu ridasid.

Kui muud tingimused jäävad samaks, ammenduvad mõlemad reservfondid järgmise aasta esimesel poolaastal. Rahvusliku Heaolu Fondi vahendid on vaid osaliselt likviidsed, mis tähendab, et neid ei õnnestu ilmselt selle aja jooksul kasutusse võtta.

Eelarvedefitsiidi katteks on Venemaal kavas tulevikus võtta laenu ja kasvatada riigieelarve tulusid.

Eraldi probleemiks on olukord Venemaa regioonides, kus kasvab regioonide võlakoormus, sest keskvalitsuse lubatud sotsiaalkulutuste rahastamine on lükatud just regioonide kanda. Samuti raskendavad majanduse taastumist sanktsioonid.

Sõjalise võimekuse arendamine

Venemaa üritab suurendada oma sõjalist võimekust Läänemere piirkonnas. Suureks probleemiks on spetsialistide ehk lepinguliste sõjaväelaste ja nooremspetsialistide vähesus. Vene maaväe manööverbrigaadide pataljonidest on maksimaalselt üks täielikult või suures osas mehitatud elukutseliste sõjaväelastega. Olukord on parem õhudessantvägedes ja eriüksustes.

Lääne sõjaväeringkond on koos õhudessantvägedega suuteline kiireks regionaalseks konfliktiks ühel operatiivsuunal välja panema maksimaalselt 30-34 pataljoni taktikalist gruppi (20 000-30 000 meest).

Maaväe üksuseid toetab Lääne sõjaväeringkonnas kaks suuremat, kuus keskmist ja 23 väiksemat lahingulaeva, neli suurt dessantlaeva, kaks allveelaeva, 170 hävituslennukit, 70 ründelennukit ja 120 helikopterit.

Laiem konflikt nõuab vägede juurdetoomist Lõuna ja Kesk sõjaväeringkondadest või reservistide mobiliseerimist. Lõpetamata konfliktid Ukrainas ja Süürias piiravad Vene sõjaväe tegevusvabadust.

Venemaa otsese sõjalise rünnaku ohtu NATO liikmetele hindab teabeamet sel aastal madalaks. Suurimat aktiivsust võib oodata õppuse Zapad 2017 ajal, mille käigus harjutatakse ilmselt tegevust Läänemere piirkonnas NATOga peetava sõja ajal.