TLÜ õppejõud võõrkeele õppest lasteaias: eelkoolieas pole kakskeelne õpe kõikidele jõukohane
"Inglise keele puhul on lihtne uskuda, et see tuleb ju nagunii, sest selle pidev kohalolu meediakanalites ja sotsiaalvõrgustikes tagab kindlasti kiirema keelest aru saamise oskuse arenemise. Samas võib küsida, kas see oskus tagab keele kasutamise oskuse või pigem pelgalt aru saamise oskuse?" kommenteeris humanitaarteaduste instituudi prantsuse keele ja kultuuri didaktika õpetaja Rannu Delfile ideed õpetada võõrkeelt juba lasteaias.
Rannu sõnul pole uuringud näidanud, et varajane keeleõpe oleks kuidagi ohtlik, kuid samas on eriti juhul, kui tähestik on erinev emakeelsest tähestikust, kasulikum alustada teises keeles tähestiku tundma õppimisest ning emakeelset tähestikku õppida hiljem. "Ajakirjanik Martinsoni isiklik kogemus vene keele omandamisega venekeelses keskkonnas lasteaias käies ja elades sarnaneb pigem olukorraga "sink or swim", ehk "uju või upu". Selles osas võib kindlasti öelda, et hea suhtlemisoskusega ja julged lapsed tulevad sellises olukorras toime, kuid mitte kõigile ei ole selline olukord jõukohane," selgitas Rannu.
Oluline on kontekst
"Presidendi kõnest ei jäänud muljet, et on soov teha kakskeelne õpe kohustuslikuks. Pigem näeb ta seda veel kasutamata võimalusena. Tuleb mõelda ka kontekstile, kus president oma arvamust avaldas. Ilmselt näeb ta haridusjuhte sellesuunalise innovaatilise mõtlemise eestvedajana. Kindlasti on siin olulisel kohal osapoolte koostöö planeerimine," lisas Rannu.
Keelekümbluse puudumine eesti õppekeelega lasteaedades võib Rannu sõnul esmapilgul tunduda laste võimaluste ja ajaressursi raiskamisena. Teisalt tuleb arvestada, et kakskeelne õpe sõltub väga paljudest teguritest ning kohalikust kontekstist. Näiteks tuleb silmas pidada keele staatust riigis, õpilaste sotsiaalmajanduslikku tausta, võimalusi puutuda teise keelega kokku ka väljaspool õppetööd.
"Senised uuringud on näidanud, et võimalus kokku puutuda eestikeelse keskkonnaga on üks peamisi asju, mida tajutakse eestikeelse õppe tõhususe mõjutajana. Kuid on ka teisi tegureid: näiteks oodatavad õpitulemused, õpetajad ja nendevaheline koostöö ja selle toetamine kooli ja riigi poolt. Õpetajat peetakse sageli muutuste ellu viijaks, aga tähtis on küsida, kuidas teda toetatakse," rääkis Rannu.
President Kersti Kaljulaid ütles 2. veebruaril Pärnus 10. haridusjuhtide aastakonverentsi avades, et keeli tuleks õpetada juba lasteaialastele. “On tohutu lapse aja ja ressursi raiskamine, kui me ei õpeta talle lasteaias selgeks veel ühte keelt. Vene laste puhul peaks selleks olema eesti keel, aga ka eesti laps võiks tegelikult lasteaiast saada kaasa selle hindamatu varanduse – teise keele. Olgu see siis inglise, vene või saksa keel," sõnas Kaljulaid.
Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanik Jaan Martinson kirjutas aga sel esmaspäeval EPL-is, et vene keele võiks lasteaedades muuta kohustuslikuks, sest inglise keel tuleb iseenesest.
"Saatuse tahtel viibisin kolm koolieelset suve Kasahstanis, ema õe venekeelses perekonnas, mängukaaslaseks minuvanune Pavlik. Startides olid vene keele oskused, kui venelaste kombel väljenduda: „Ne bee, ne mee, ne kukeleegu!” Finišis oli vene keel perfektne, nagu Pavliku eesti keelgi," kirjutab Martinson.
