Rainer Vakra: pakendimajandus vajab mõttelaadi muutust
Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel istungil on kõne all kilekottide kasutamise piiramisega seotud küsimused. Arutellu on kaasatud huvigrupid – Eesti Kaupmeeste Liidu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajad.
Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul peame otsustavalt vähendama keskkonna risustamist kilekottidega. Tema sõnul viiakse vajalikud abinõud pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõusse (358 SE), mis läbis eile Riigikogus esimese lugemise.
Vakra hinnangul on vaja muuta tarbija mõttelaadi ja panna mõtlema, kas on vaja kilekotti, mis reostab keskkonda. Sellele aitab kindlasti kaasa tasuta kilekottide jagamise lõpetamine.
Vakra toonitas, et kilekottide masskasutuse piiramine aitab hoida loodust. „Kilekotte jäetakse kõigist pakendi liikidest loodusesse kõige sagedamini.“ Ta selgitas, et pakendiseaduse muudatuste jõustumisel tuleb poodides ostjatele pakkuda kilekottide kõrval ka teisi pakendamise võimalusi, mida juba ka tehakse. Selleks on nii paber-, riide- ja võrkkotid kui ka korduvkasutatavad plastikkotid.
Alates 2019. aastast keelatakse poodides suuremate kilekottide tasuta jagamine, näiteks puudutab see müügikampaaniate ajal ostude jaoks massiliselt jagatavaid kilekotte. Kehtima jääb erand, mille järgi tohib kasutada väiksemaid õhukesi kilekotte lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, näiteks liha või köögiviljade ostmisel või hügieeni otstarbel kilepakendis piima ostmisel.
Teema on aktuaalne Euroopa Liidus tervikuna juba pikemat aega. ELi direktiiv, millega piiratakse kilekottide kasutamist, nõudis selle ülevõtmist juba möödunud aasta novembris. Euroopa Liidu direktiiv näeb ette 2019. aasta lõpuks vähendada õhukeste kilekottide kasutamist 90 kilekotini inimese kohta aastas. 2025. aasta lõpuks soovitakse sama number tuua 40-ni.
