Presidendilt said autasu nii kommunistlike kuritegude kui holokausti mälestuse talletajad
"Eesti Memento Liidu juhatuse liige Rein Purje korraldab Memento Teataja ilmumist ning on selle toimetaja. Ta algatas õpilaste konkursi küüditatute mälestuste kogumiseks ja korraldas tööde avaldamist raamatuna," põhjendas president Purje autasustamist.
Purje sõnul hakkas ta aktiivsemalt Memento tegevuses osalema 15 aasta eest peale pensionile jäämist. "15 aastat iga päev praktiliselt," rääkis Purje oma tegevusest Mementos.
Valgetähe V klassi teenetemärgi sai Mementost ka Tiiu Teesalu, kes on olnud Valgamaa Memento Ühenduse esimees ja Eesti Memento Liidu juhatuse liige.
Teesalu on mälestusteraamatute "Sa ära möödu mineviku valust" idee autor ja kolme raamatu väljaandja Valgamaal (40 represseeritu mälestused).
Sama autasu sai Ülo Roos, kes on Saaremaa Memento üks eestvedajaid. Roos on korraldanud aastaid saatusekaaslaste kokkutulekuid Saaremaal ning istutanud mälestustammed enda loodud dendroparki.
Ajaloo talletamise eest autasustas president Valgetähe V klassi teenetemärgiga ka Eesti Juudi Kogukonna nõukogu kauaaegset liiget Aavi Dobrõši.
Dobrõši juhtimisel on teostatud arvukalt projekte holokausti ohvrite mälestuse jäädvustamiseks. Pikki aastaid tegeles Aavi Dobrõš Prantsusmaalt pärit Eesti territooriumil hukkunud holokausti ohvrite sugulaste leidmise ning nendega sidemete loomisega. Tänu temale püstitati 2010. aastal endise Patarei vangla juurde ka 1944. aastal Tallinnasse deporteeritud ja siin hukatud prantsuse juutidele pühendatud mälestusmärk.
Kommentaar
Rein Purje: pean kõige olulisemaks just mälestuste talletamist
Eesti Memento Liit esitas mind teenetemärgi kandidaadina põhjendusega, et olen liidus aastaid tegutsenud, et korraldasin Memento Teataja taasilmumise ja olen seda toimetanud, algatasin ja juhtisin õpilaskonkurssi küüditatute mälestuste kogumiseks ning olen tegutsenud mälestuste väljaandmisel raamatutena.
Ise pean kõige olulisemaks just mälestuste talletamist. Paljudest vägagi erinevatest mälestustest tekib kokku üks suur pilt, mis on ajaloo jaoks tõene. Mulle oli suur rõõm, et paljud koolinoored võtsid õpetajate toetusel 2010. aastal osa küüditatute mälestuste kogumise konkursist, mille tulemusena sündis raamat "Siberi karm kool. Küüditatute koolilood". Ja mul oli väga hea meel, et see algatus haaras kaasa ning järgmised konkursid toimusid juba suurema ühisettevõtmisena.
Memento Teataja toimetajana olen püüdnud lehte koostada nii, et minu põlvkonnakaaslased Mementos saaksid seda ka oma järeltulijatele lugeda anda. Ma ei arva, et noored peaksid elama minevikus, olevikus on neil liigagi palju probleeme lahendada. Kuid mineviku õppetundidest võib olla kasu tuleviku tarvis. Eks ikka see "kes minevikku ei mäleta...".
Praegu on peaaegu et viimane aeg mälestusteraamatute koostamiseks, mäletajaid jääb üha vähemaks ja meenutajate mälugi pole enam see. Oleks hea, kui juba kirjapandud mälestusi ei hoitaks ainult perekondliku ringi jaoks, ajalugu on ju meie kõigi ühisomand. Praegu saan aidata raamatu "Meie lood 2" väljaandmise juures, oleks rõõm, kui see sari jätkuks.
Ise olen Memento temaatikaga sügavalt seotud. Sündisin 1941. aasta novembris Kirovi oblastis metsatööliste asulas, kuhu mu lapseootel ema oli koos mu vennaga küüditatud. Jäin ellu tänu oma ema vaprusele ja visadusele, minu tegevus Mementos on suuresti pühendatud temale ja nädal pärast minu sündi Sevurallagis hukatud isale. 1947 põgenesime emaga tagasi Eestisse, 1948 ema ja vend vangistati ja saadeti tagasi Venemaale, jäin sugulaste juurde. Oma pika elu mälestusi pole seni jõudnud kirja panna.
Praegu olen pensionär, Harjumaa Memento Ühenduse juhatuse liige, Eesti Memento Liidu juhatuse liige, Memento Teataja toimetaja, justiitsministeeriumi juhitava represseeritute küsimustega tegeleva riikliku komisjoni liige. Kodukohal Kosel olen vallavolikogu majanduskomisjoni liige.
