Lugeja üleküllastunud blogimaastikust: naabrid tere ei ütle, aga internetis paljastavad oma elu kõige pisemadki detailid
Kui väga avameelseks ja avatuks nad seal muutuvad. Vaatad oma naabreid või inimesi, keda tööl kohtad ja imestad, et isegi tere ei taha tavaliselt teine eestlane sulle öelda. Internetis aga räägivad välja pisemadki detailid, kuidas ta ennast pesta ei viitsi pärast suhtesse astumist.
Sellised asjad võiks minu maitse jaoks kirjutamata jääda. Aga võib-olla on see minu kiiks, et puhtust ja enese eest hoolitsemist oluliseks pean, eriti peale kooselu alustamist või abielu. Just, ma arvangi et see on minu kiiks, sest nimetatud postitusi hämmeldunult lugedes avasin lugude kommentaarid ja sadu naisi noogutas kaasa, et nemad ka pesta ei viitsi.
Või need kohutavad meigivabad pildid - kelle jaoks? Ma usun, et kaaslased naudivad esialgu sellist vaba ja maalähedast suhtumist, aga aja möödudes jääb ju silm peale mõnele enda eest hoolitsevale, ennast pesevale vaba naise peale?
Plussiks saab tuua blogidemaastikul selle, et inimesed on hakanud avameelselt rääkima asjades,t mis on olulised. Mõnda blogi avades saab järjekordse doosi avameelsust ja inimlikkust. Inimesed räägivad avalikult depressioonist, tunnetest mis valdavad elades koos seda haigust põdeva inimesega jne.
Ja siis kogu see segasummasuvila koduperenaistest kes blogi peavad oma pereelust. Tõsi seda moosikeetmist ja kaaluprobleemide lahkamist on veidi liiga palju juba saanud, iga Mann ja Maali kirjutab igapäevaselt, mis hakklihakastet või mis firma viinereid perele teeb.
Aga jällegi üks eristuvad need, kes kirjeldavad elu ja iseärasusi elades väljaspool Eestit.
Üldiselt on võib-olla tõesti liiga palju pudru ja kapsad ja "tegin just võileiba" blogisid, aga siiralt hea meel, et on ka palju selliseid, millest on midagi õppida ja kõrva taha panna. On näha silmnähtavaid muutuseid inimestes ja nende kirjutistest. 10 aasta pärast jälle huvitav hinnata inimeste muutust ajas.
Elagu Blogid!
Ps. Mina blogi ei pea!
