Vabaõhumuuseumi ärritab otsus loobuda presidendi residentsi rajamisest

Presidendi kantselei otsus loobuda presidendi residentsi rajamisest Rocca al Maresse Liberty mõisa ärritab hoone endist omanikku Vabaõhumuuseumi, kes sooviks mõisa tagasi saada. Rahandusministeerium kiidab aga kantselei otsust, sest sellega säästetakse renoveerimise pealt viis miljonit eurot.

Kolmapäeval teatas presidendi kantselei, et loobub plaanist renoveerida Rocca al Mares Vabaõhumuuseumi külje all asuv Liberty mõisakompleks presidendi residentsiks.

„Oleme jõudnud järeldusele, et residentsi rajamine aadressile Vabaõhumuuseumi tee 10 ei ole mõistlik, ning teeme ettepaneku projekt lõpetada,” teatatakse presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo allkirjaga dokumendis.

Liberty oleks läinud ka väga kalliks, hankes pakutud algne hind kõikus 4,5–5 miljoni euro vahel. „Peale vaadates oli selge, et on väga palju küsimusi, ja ju need olid siin majas üleval,” tõdes Riisalo.

Liberty oleks läinud ka väga kalliks, hankes pakutud algne hind kõikus 4,5–5 miljoni euro vahel. Kuivõrd president Kersti Kaljulaid otsustas elada oma kodus ning tööruumid ja söögisaal kuni 30 inimesele õhtusöökide korraldamiseks on nagunii Kadrioru lossis olemas, langes vähemalt praegu ära riigipeale elu- ja tööruumide ehitamise probleem.

Riisalo sõnul saab suuremaid üritusi suvel korraldada Kadrioru roosiaias või selleks ruume üürida, peale selle valmib õige pea ka riigi esindushoone – Rüütelkonna hoone.

Enne kui Liberty mõisa hakati presidendi residentsiks planeerima, kuulus see Vabaõhumuuseumi kooseisu. Nüüd on Vabaõhumuuseum presidendi kantseleis väga pettunud, vahendab ERRi uudisteportaal.

"Minu meelest on see väga lühinägelik. Üks president ei saa mõelda ainult sellesse päeva, et tema ei taha siin olla. Ta ei ole Eestis viimane president ja ei saa teha nii, et ühel aastal otsustame nii ja teisel aastal otsustame teistmoodi," kommenteeris Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse juhataja Elo Lutsepp.

Vabaõhumuuseum plaanis veel 2010. aastal maaarhitektuuri keskuse koolitus- ja nõustamiskeskust. Renoveerimisprojektiks ja peahoone katuse parandamiseks kasutati ka Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt rahastatava Kesk-Läänemere programmi toetust. Projekti maksumus oli kokku 67 000 eurot.

"Meie ju andsime n-ö garantiikirjad, et see projekt on jätkusuutlik, projekteerimine on investeering. Nüüd, kui kuri ametnik tahab meile turja tulla, siis on pahandus majas," sõnas Lutsepp.

Hoonet haldav Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) on juba öelnud, et on valmis mõisa maha müüma.