"FOORUMI" BLOGI: Kui suur peaks olema vanemapalk ja kas isad peaksid jääma lastega koju?
"Foorumis" avasid teemat sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (IRL), riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni liige Yoko Alender (RE), sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm (VE) ja sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (SDE).
Arvamuslauast osalesid debatis Heidit Kaio ja Rainer Kattel.
Monika Haukanõmme sõnul tuleks selleks, et isad hakkaksid aktiivselt isapuhkust kasutama, sõlmida ühiskondlik kokkulepe. Tema hinnangul ei vaidle keegi kaitsekulutuste kahe protsendi nõude üle. "Me peaksime kokku leppima, et lisaks kaitsekulutustele on rahva juurdekasv sama oluline," märkis Haukanõmm.
Helmen Kütt arvas, et Eesti mees on valmis lapsega koju jääma, kuid muudatuste juures tuleks jälgida kõiki peensusi nagu näiteks ennetähtaegsete laste sünni puhul, mil isadele langeb suur koormus just teiste laste kasvatamise tõttu sel ajal, kui ema on lapsega haiglas.
Kaia Iva lisas, et isadele planeeritav üks vanemapuhkuse kuu pole senise vanemapuhkuse arvelt, vaid ainult isa jaoks. Üks kuu on tema sõnutsi selleks, et ärgitada ja anda tõuge isadele. "Seda ühte kuud saab isa kasutada ka siis, kui laps on sündinud ja ka enne sünnitust."
Heidit Kaio tõi esile murekoha, kus inimene saab vanemapalka ja samal ajal töötab. Tema sõnul pole see süsteemi eesmärk, et vanemad saavad paralleelselt nii palka kui vanemahüvitist, millest tasutakse lastehoiu eest. "Midagi on proportsioonist väljas. Me ei saavuta sellega midagi. See on ühte inimese eluetappi suunatud ressurss, millel ma ei näe mõtet," leidis ta.
Iva kaitses süsteemi ning kinnitas, et praegused uuringud on näidanud, et vaid osa vanematest läheks vanemapuhkuse ajal tööle.
Küti sõnul oli vanemahüvitise loomise eesmärk kompenseerida töötasu. "Kas see on eesmärk, et isa ja ema töötavad ja last hoiab vanaema?" küsis ta. "Lapse huvi on see, et vähemalt poolt aastat oleks ema kodus ja isa, kui ta soovib, ning teda toidetakse rinnaga."
Haukanõmm märkis, et veel ei ole arutatud, kus peaks olema paindliku süsteemi tasakaalupunkt, kui ema ja isa käivad täiskohaga tööl, saavad vanemahüvitist, kuid lapsega ei tegele.
Yoko Alender tõdes, et väga palju saab olema neid, kelle puhul lapsepuhkus vormistatakse kõrgema palgaga vanema peale. "Tegelikkuses pole siis riigi asi, kes tööl käib, kes ei käi, ja tegelikult palgatakse hoidja, mis tihtipeale ongi tegelikult kuni kolme aastani ongi väga hea variant, eriti kui lapsi on rohkem, sest hoidja tuleb koju, kus laps on oma turvalises keskkonnas."
Loe saate teravamaid mõtteid blogist!
