Venemaal on lühikese ajaga välja vahetatud viie regiooni juhid
„Ma pöördusin presidendi poole Karjala vabariigi juhi volituste ennetähtaegse mahapanemise asjus. See on minu läbi mõeldud, läbi kaalutud otsus mitte minna valimistele, milleni on jäänud vaid 207 päeva,“ ütles Hudilainen, kes lisas, et ei tea veel, kuhu ta suunatakse, kuid märkis, et on valmis igaks töökohaks, mille kohta president talle korralduse annab, vahendas Interfax.
Hudilainenist sai alates eelmisest esmaspäevast viies Vene kuberner, kes ameti ennetähtaegselt maha paneb. Kõigi nelja seni ametist lahkunud kuberneri järeltulijateks on saanud inimesed Moskvast. Hudilainen juhtis Karjalat alates 2013. aasta maist.
RIA Novosti teatas varem, et Karjala juhi kohusetäitjaks võib Venemaa president Vladimir Putin määrata föderaalse kohtupristavite teenistuse (FSSP) juhi Artur Parfjontšikovi, kes ise seda küll ei kinnitanud.
Parfjontšikov on sündinud 1964. aastal Petroskois. FSSP juhiks kaalutakse ajalehe Vedomosti andmetel endise riigiduuma liikme Vladimir Pligini kandidatuuri.
Vedomosti ennustas ette kõik viis tagasiastumist. Ajaleht avaldas nimekirja kuberneridest, kelle Kreml on väidetavalt otsustanud enne 2017. aasta septembri regionaalvalimisi ja 2018. aasta presidendivalimiste kampaaniat välja vahetada.
Ametist on lahkunud Permi krai juht Viktor Bassargin, Burjaatia vabariigi juht Vjatšeslav Nagovitsõn, Novgorodi oblasti kuberner Sergei Mitin ja teisipäeval Rjazani oblasti kuberner Oleg Kovaljov.
Kõigil neljal juhul said regiooni juhi kohusetäitjaks „varjaagid“: Moskva majanduspoliitikaameti juht Maksim Rešetnikov (Permi krai), Venemaa transpordiministri asetäitja Aleksei Tsõdjonov (Burjaatia), strateegiliste uuringute agentuuri direktor Andrei Nikitin (Novgorodi oblast) ja riigiduuma liige, endine Kaluga oblasti kuberneri asetäitja Nikolai Ljubimov (Rjazani oblast).
Kreml rõhutas aga, et kohusetäitjad on ühel või teisel viisil nende juhitava regiooniga seotud.
Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas kuberneride järjestikust tagasiastumist „tavapäraseks rotatsiooniprotsessiks“. „Igasugust põhjust otsida siit mingeid varjatud protsesse ei loeks ma kohaseks,“ ütles Peskov.
