Kultuuriminister Saar: õpetame kõik Eesti lapsed ujuma
2015. aastal läbi viidud uuringu kohaselt ei ole praegu põhikooli riiklikus õppekavas kirjeldatud ujumise algõpetuse taotletavad tulemused laste ujuma õpetamiseks piisavad. Algõpetuse kättesaadavus on riigis ebaühtlane, puudub ühtne metoodika, õpiväljundid ja ujumisõpetust läbi viivate õpetajate kvalifikatsiooni kirjeldus.
Kultuuriminister Indrek Saare sõnul toetab ettepanek mitme ministeeriumi tegevuse eesmärki, sest ujumise algõpetusel on tugev seos nii uppumissurmade ennetamise kui ka liikumisharrastuse ja rahvatervisega laiemalt. „Kultuuriministeerium soovib tagada kvaliteetse tasuta ujumisõppe kõigile lastele, sõltumata nende vanemate sissetulekust ja elukohast. Algkoolis omandatud oskus jääb noortele kogu eluks ning see aitab tulevikus vähendada õnnetussurmasid,“ rääkis Saar.
Minister täiendas, et ujumise algõpetuse taseme tõstmiseks on lisarahastus vajalik ujulate kasutamise, transpordi ja juhendajate täiendavaks toetamiseks ning koordineerimiskulude katmiseks. Uue õpiväljundi saavutamise kogukulu on 2 188 819 miljonit eurot aastas.
Alates 2005. aastast on Kultuuriministeerium toetanud ujumise algõpet 230 082 euroga ning omavalitsused enam kui 500 000 euroga aastas. Uue metoodika kogukulu katmiseks tuleb puuduolev summa katta omavalitsuste eelarvest, milleks on hinnanguliselt 960 000 eurot aastas.
Eesti Ujumisliidu ja Päästeameti 2015. aastal koostatud uue metoodilise õppematerjali järgi hinnatakse ujumisoskust kõrgeima õpiväljundi saavutamise kohaselt. See tähendab sügavasse vette hüppamist, 100 meetri rinnuli ujumist, sukeldumist, käega põhjast eseme toomist, paigal püsides puhkamist ja asendite vahetamist 3 minutit, seejärel 100 meetri selili ujumist ja veest väljumist. Selle saavutamine on võimalik, kui kohustuslike ujumise algõpetuse tundide arv tõuseb praeguselt keskmiselt läbiviidavalt 24 tunnilt 40 tunnini. Sealjuures on arvestatud, et ühel treeneril on rühmas korraga kuni 12 last.
