Lugeja: valad pisara, kui isamaalised laulud kõlavad, aga hiljem mõtled, kelle või mille pärast
Vahet suurt pole, kõik tahavad kõigile ära panna, kõik kaebavad. Riigi eesotsas istuvad valitud poolearulised, kes mõtlevad ainult, kuidas annab Euroopale pugeda ja kuidas makse igal võimalikul viisil tõsta.
Õnneks on meeldivat poolt ka. Mulle meeldib Eesti maa oma soode ja metsadega 1000 korda rohkem kui Hispaania rannad või Ameerika pilvelõhkujad. Need vähesed eestlased, kes on ka rahvuslust au sees osanud hoida ka peale laulupidudel osalemise ja teiste isamaaliste ettevõtmiste, müts maha.
Kui täna minna näiteks tõrvikurongkäigule, et tähistada vabariigi aastapäeva, siis see võik olla koht, kus tasuks mõelda, et miks ja kellega ma siin olen. Kuna ise olen elu aeg Tallinna inimene olnud, siis on kole keeruline mõista, miks inimesed maalt linna jooksevad. Raha, mis kaalub maha kõik sünnipaigad, vanemad, traditsioonid jne. Suurem osa eestlasi on nõus selle nimel kasvõi sibiks hakkama, kui võimalik oleks. 600-1500 eurose kuupalga pärast joostakse aga linna, sest kodupaigas pole firmat, kes tööd suudaks pakkuda. See pole nii ainult Saaremaal, Võrumaal, vaid ka Raplamaal, Järvamaal, Põlvamaal jne.
Kas selles on süüdi naabrimees, kes oma firmat ei suuda Muhu saarele teha, et saaks tema manu tööle minna? Äkki on süüdi hoopis meie külavanemad, kes muidu metsaga raha kokku ajanud, aga tarkade meestena firmat teha ei suuda teha. Kolmas variant on see, et olen ise omal ajal liiga vähe õppinud ja puudub lihtsalt algkapital.
Suurt vahet pole, millise variandi neist valida, vastus on sama - riik on firmast kasumi saamise nii keeruliseks teinud, et ilma riiki petmata naljalt omadega välja ei tule. Ise olen nüüd 4 aastat oma firmaga vaeva näinud. Makse ja palka maksan nagu peab, aga töökaitse tuleks vast 17-20 tunniste pikkuste tööpäevade eest kallale. Tõsi on see, et muidu lihtsalt ausalt makse tasudes mina välja ei tuleks.
Laula siis seal laulupidudel või käi rongkäikudel ja vala mõni pisar, kui isamaalised laulud 90ndate algusest tulevad. Hiljem mõtled, et kelle või mille pärast. Just nende soode ja metsade ja ehk 3 protsendi laulupeoliste pärast, kes suudab ka peale vabariigi aastapäeva või laulupidu jääda eestlaseks.
