TÜ rektor ülikoolis aset leidnud ahistamisjuhtumist: ülikool jääb sel teemal kriminaalmenetuse tõttu diskreetseks

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm leiab, et ülikool peaks jääma juhendatavat aastaid ahistanud professori ja tema ohvri teemat kommenteerides diskreetseks. Seda ka selleks, et mitte mõjutada kriminaalmenetlust.

"Ma ei saa seda teemat täiendavalt kommenteerida austades konflikti osapoolte soovi, et ülikool jääks sel teemal diskreetseks, aga samuti selleks, et mitte mõjutada käimasolevaid kriminaalmenetlusi," ütles Kalm Delfile.

Kalmu sõnul palus juba 2014. aastal doktorant ülikooli esindajatelt selles küsimuses konfidentsiaalsust ning 2016. aasta märtsis kinnitasid mõlemad konflikti osapooled, et ei oma ülikooli vastu pretensioone ega kaas ülikooli edasistesse, kahte eraisikut puudutavatesse vaidlustesse.

Üleeilne Eesti Päevaleht kirjutas samas, et Tartu ülikool keeldus uurimast doktorandi seksuaalse ahistamise kaebust, kus doktoritööd teinud naise ja tema professorist juhendajal tekkis suhe ning selle areng ei sobinud abielumehest teadustöötajale. Järgnes ahistamine.

Ülikooli juhtkond keeldus asjaolusid uurimast ega taganud doktorandist teadurile võimalust töö lõpetada. Prokuratuur alustas professoriks edutatud juhendaja kohta kriminaalmenetlust ja kahtlustab teda ahistamises. Hiljuti alustati professori avalduse alusel kriminaalasi ka temale allunud doktorandi kohta, kes olevat teda ähvardanud.

Eesti Päevalehe loos kirjeldati, kuidas paar aastat pärast juhendamise algust, 2008. aastal hakkas professor juhendatava sõnul talle lähenemiskatseid tegema. „See oli šokk, kui ta ütles, et olen tema elu armastus,” lausub Maria (nimi muudetud). Ta ei osanud sellist asja oodata, sest juhendajal oli pere ja ta oli abielus.

Esialgsed lähenemiskatsed olid võõraste pilkude eest varjatud, need toimusid komandeeringutel ja üritustel. Kord lähetusel olles pääses juhendaja hotellis oma vannitoa aknast Maria toa rõdu kaudu tema tuppa ja keeldus lahkumast. Maria veetis öö teiste doktorantide juures. Selles loos esines ka Maria ja juhendaja vahelisi seksuaalsuhteid, kuid see oli pidev SMS-ide, e-kirjade ja Skype’i vestluste laviin, kus töö ja intiimsus olid läbipõimunud. Sageli kaasnes sellega ka ropp sõim. Algusest peale segasid need Maria kui doktorandi ja vanemteaduri kui juhendaja suhtlust.

2013. aasta novembris otsustas Maria juhendajaga tekkinud intiimsuhtele lõpu teha. Professor sellega ei leppinud.

Tartu ülikooli tegevusetuse tõttu järgnesid kriitikanooled TÜ juhtkonna pihta. „Eesti üks suurimaid tööandjaid ja ühiskonna arengu eestvedajaid ei saa endale lubada olukorda, kus tõsine konflikt, olenemata sellest, kas töötajate või veel eriti üliõpilase ja töötaja vahel, jääb põhjalikult uurimata, kaasamata seejuures sõltumatuid osapooli,” sõnas Tartu ülikooli üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurm.

TÜ on pärast kirjeldatud juhtumit koostanud võrdse kohtlemise juhendi, mis muu hulgas soovitab murede korral pöörduda instituudi juhataja poole. „Instituudi juhataja võib aga probleemi suhtuda kallutatult, kui kaalul on õppetöö halvenemine või teadusrahade kaotamine,” arvas Alunurm.

Eesti üliõpilaskondade liidu juhatuse esimehe Jaanus Müüri sõnul näitab juhtunu vajadust luua ülikoolidesse sõltumatu ja anonüümne kogu nagu USA-s ja Inglismaal. „Oleme selle ettepaneku teinud ka uue kõrgharidusseaduse loomise raames,” teatas Müür. „Praegu on üliõpilasel variandid pöörduda kas instituudi või teaduskonna juhtkonna poole. Paraku peame arvestama Eesti riigi ja akadeemilise kogukonna väiksusega, kus isiklikud suhted mängivad väga suurt rolli, omavahelisi konflikte soovitakse vältida ja valitseb ringkaitse,” selgitas Müür. „See, et kõnealune juhtum sai nii kaua kesta, näitab ülikooli personali poolset vähest huvi või suutmatust teemaga tegeleda,” kahetses ta.