Uuring: Eesti kodanikud hindavad Trumpi terroriohtu ja pagulasi puudutavaid otsuseid positiivselt

Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel viis Turu-uuringute AS Eesti kodanike seas läbi küsitluse, kus uuriti inimeste suhtumist USA presidendi Donald Trumpi enim tähelepanu saanud otsustesse. Uuringust selgus, et positiivselt hinnatakse pagulasi ning terroriohtu puudutavaid otsuseid.

20. jaanuaril ametisse astunud Ameerika Ühendriikide 45. president Donald Trump on ametiaja alguses võtnud vastu mitmeid otsuseid, mis on Eesti meedias suurt tähelepanu pälvinud. Uuring näitas, et Trumpi pagulasi ja terroriohtu puudutavaid otsuseid peab õigeks pool või üle poole Eesti kodanikest.

“Pagulaskriis ning islamiterror on Eestis pälvinud väga suurt tähelepanu ning negatiivseid reaktsioone, mistõttu on mõistetav, et just terroriohu vähendamist taotlevad otsused saavad kõige positiivsema hinnangu,” ütles Ühiskonnauuringute instituudi analüütik Peeter Espak.
“Kuigi Trumpi mõju suhtes negatiivselt meelestatud inimeste osakaal ületab positiivselt meelestatute oma, ei oska kõige suurem osa vastanutest kindlat seisukohta võtta, millest võib järeldada, et väga paljud Eesti inimesed on Trumpi suhtes pigem äraootavad ning hetkel on veel vara hinnata, mida tema ametiaeg Eestile toob.”

Turu-uuringute AS küsis inimestelt: “Kas Teie arvates on Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi tegevused ametiaja alguses õigustatud?” Seejärel paluti iga tegevuse puhul hinnata 4-palli skaalal, kas see on õigustatud või üldse mitte õigustatud.

“Õigustatud” või “pigem õigustatud” hinnangud olid ülekaalus järgmiste otsuste puhul:

• 90 päeva pikkune sisenemiskeeld 7 terroriohtu kuulutavast riigist (Iraan, Iraak, Liibüa, Somaalia, Sudaan, Süüria Ja Jeemen): 50% inimestest arvas, et antud otsus on õigustatud, 32% inimestest, et ei ole õigustatud ning 18% vastanutest ei osanud seisukohta võtta.

• Põgenikeprogrammi peatamine 120 päevaks: õigustatud 52%, mitte õigustatud 30% ning ei oska öelda 8%.

• Plaani väljatöötamine Islamiriigi hävitamiseks: õigustatud 56%, mitte õigustatud 24% ning ei oska öelda 20%.

“Pigem mitte õigustatud” ning “üldse mitte õigustatud” valinud olid ülekaalus järgmistes küsimustes:

• Osade obamacare’i aluseks olevate seaduste tühistamine: õigustatud 18%, mitte õigustatud 51% ning ei oska öelda 31%.

• Vaikse ookeani kaubandusleppest taandumine: õigustatud 16%, mitte õigustatud 51% ning ei oska öelda 33%.

• Otsus ehitada välja ja kindlustada USA-Mehhiko piir: õigustatud 35%, mitte õigustatud 42% ning ei oska öelda 23%.

Veel küsiti inimestelt: “Ameerika Ühendriikide 45. presidendiks valiti Donald Trump, kas see on Teie arvates Eestile kasulik või kahjulik?” 24% küsitletutest hindas, et see on Eestile kasulik, 36%, et kahjulik ning 40% inimestest vastas “Ei oska öelda”.

Keskmisest vastajast positiivsemalt hindavad Donald Trumpi mehed ja vene rahvusest vastajad – kuigi kummaski grupis ei ületa positiivse hinnangu andnute osakaal 50%. Kõige negatiivsemalt hindavad Trumpi mõju 18–24-aastased noored, kellest 53% peab Trumpi Eesti jaoks kahjulikuks valikuks.

Erakondliku eelistuse järgi on kõige positiivsemalt meelestatud EKRE toetajad, kellest 46% peab Trumpi Eestile kasulikuks ja 24% kahjulikuks. Neile järgnevad Keskerakonna toetajad, kellest 36% peab Trumpi kasulikuks ja 26% kahjulikuks. Ülejäänud parlamendierakondade toetajad on skeptilisemad, Reformierakonna toetajatest peab Trumpi 21% kasulikuks ja 45% kahjulikuks, Vabaerakonna toetajatest 20% kasulikuks ja 51% kahjulikuks, IRL-i toetajatest 18% kasulikuks ja 46% kahjulikuks ning SDE toetajatest 16% kasulikuks ja 49% kahjulikuks.

Küsitluse viis Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel veebikeskkonnas läbi Turu-Uuringute AS 8.–14. veebruarini ning sellele vastas 1065 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.