Majanduskomisjon arutab kollektiivset pöördumist Rail Balticu kiirraudtee trassi paiknemise küsimuses
Majanduskomisjon arutab täna avalikul istungil kollektiivset pöördumist Rail Balticu kiirraudtee trassi paiknemise küsimuses.
„Eesti vajab kiireid ja mugavaid ühendusi teiste Euroopa riikidega ning majanduse elavdamiseks on vaja neisse investeerida. Enne igat suurt investeeringut tuleb aga hoolikalt analüüsida erinevaid aspekte, et teha inimestele ja riigile parim otsus,“ ütles majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.
Riigikogu võttis eelmise aasta 18. novembril menetlusse Erakond Eestimaa Rohelised, Noored Rohelised ja Ökoriik Eesti algatatud kollektiivse pöördumise „Eestimaa kaitseks“ seoses Rail Balticu rajamisega. Pöördumise oli digitaalselt allkirjastanud 1321 inimest.
Petitsioonis kutsutakse üles loobuma Rail Balticu projektist praegusel kujul, kus rajatakse Eestimaad poolitav täiesti uus taristu. Pöördumises leitakse, et Eesti olemasoleva raudteevõrgu rekonstrueerimine võimaldab luua Euroopaga toimivad head rahvusvahelised ühendused ning Rail Balticu projekti saaks suunata Eestile kasulikumaks ja kasumlikumaks.
Majanduskomisjoni liikme Kristen Michali sõnul on suurte arenduste puhul alati küsimusi, millesse tuleb lugupidavalt suhtuda. „Põhimõtteline on valik siiski tänaseks tehtud - Eesti ühendub Euroopaga kiire ja kvaliteetse raudtee kaudu. Euroopa tähtsusega ühenduste rajamist ei tasu vastandada Eesti sisese taristu arendusega, suurtes suundades tasub ehitada neljarealisi teid ning teha raudteed kiiremaks,“ sõnas eelmise valitsuse majandus- ja taristuminister Michal. Ta lisas, et Lennart Meri unistus kiirest rongiühendusest Berliiniga saab Rail Balticuga osaliselt täidetud.
Istungil teevad ettekanded kollektiivse pöördumise esindajad ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eksperdid.
Ühtlasi arutab majanduskomisjon kolme Rail Balticu teemalist kirja, mille on komisjonile saatnud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Geograafia Selts ja Raik-Hiio Mikelsaar.
