E-politsei saab 1,8 miljoni eurose rahasüsti
Euroopa Liit ja siseministeerium investeerivad e-politsei arendamise kolmandasse etappi ligi 1,8 miljonit eurot. Selles arendusetapis plaanitakse muuhulgas luua lahendus, mis näitab politsei sündmusi ja väljakutseid digitaalsel kaardil; digitaliseerida patrull-leht, mida täideti seni käsitsi, ning lisada kaardile uusi infokihte, mis politseinikke nende töös aitavad.
E-politsei vahetab välja m-Kairi, mis teenis politseinikke ligi 12 aastat. „Uus süsteem on võrreldes oma eelkäijaga tunduvalt kiirem, kasutajasõbralikum ja rohkemate võimalustega. E-politseiga võtab keskmine päring aega vaid kolm sekundit. See on oluline hüpe edasi, arvestades et politseitöös tuleb sageli andmeid kontrollida sõna otses mõttes sõidu pealt,“ sõnas siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt.
Ühtlasi saavad politseinikud endale uusi võimalusi. Lisaks inimeste tuvastamisele ning sõidukite, inimeste eelnevate karistuste ja tagaotsimistega seotud info nägemisele ja muudele senistele võimalustele, saavad politseinikud uue süsteemiga kätte ka inimese viisa ja relvaloa andmed ning selgitada välja elamu või maa omaniku.
E-politsei kasutuselevõtmisega vahetab siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) välja ka ajale jalgu jäänud autoarvutid. Nad paigaldavad patrullautodesse tolmu- ja põrutuskindlad tahvelarvutid, mida saab kasutada ka väljaspool autot, näiteks jalgsipatrullis. „Varem sai jalgsipatrullis inimeste ja autode andmeid kontrollida vaid raadiojaama teel, mis on kordades aeganõudvam,“ selgitas Küüt.
SMIT arendab e-politseid etappide kaupa. See aitab neil juba töö käigus näha, kas loodav lahendus vastab politseinike vajadustele. Ühtlasi hoiab see kokku arendamisele kuluvat aega ja raha.
Tänaseks on e-politsei kasutusel juba enam kui 200 politseiautos. 2017. aasta lõpuks plaanitakse see paigaldada kõigisse patrullsõidukitesse, mida on kokku üle 400.
Projekti kolmanda etapi eelarve on 1 797 085 eurot, millest 1 347 814 eurot kaetakse Euroopa Liidu sisejulgeolekufondist ning ülejäänu riigieelarvest.
