President Kersti Kaljulaid: riigi ülesanne on tagada põhivajadused, mitte kõigile võrdsed sissetulekud
Vabariigi aastapäeva kõne koostamisega alustas president juba aasta alguses. "Vastutusrikkad kõned ei sünni ühe päeva ega ühe nädalaga. Esimene mustand sai paberile selle aasta esimestel päevadel," kirjeldas president ning selgitas kõnede koostamise põhimõtet: "Iga tekst on elusorganism ja seni, kuni ta ei ole ilmunud, ei saa öelda, et ta on valmis. Mitte kunagi. Ka ettekandmise hetkel võib muutuda." Oluline on reageerida auditooriumile: kas on näha mõistmist, mõistmatust, kas midagi tuleb üle seletama.
Uued traditsioonid
Uus president toob endaga kaasa uued traditsioonid: mõõga üleandmise tseremoonia ja muudatused kätlemises. "Traditsioonid on tähtsad ja nende muutmisel peab õrnalt ümber käima. Olen teinud muudatusi, millesse ma ise usun ja loodan, et 25. veebruaril on inimesed neid muudatusi märganud ja need muudatused on läinud neile hinge," kommenteeris president. Enam detailsemaks president minna ei soovinud.
Homme jagab riiklikke teenetemärke. Autasu saajate selgudes kritiseeriti, et nimekirjas on liiga vähe venekeelsest perekonnast pärit inimesi. "Töö on suuresti tellija materjalist. Kõikidel Eesti inimestel on õigus esitada kandidaate aumärkide saamiseks. Kõik kaalutakse läbi ühtemoodi. Loodan, et järgmisel aastal vene kogukond, kes tunneb tõenäoliselt paremini oma kogukonna tegijaid ka rohujuuretasandil, esitab neid," vastas Kaljulaid.
Eesti riigi tervist iseloomustades tõi Kaljulaid välja, et riik on majanduslikult arenenud, suurepärase haridussüsteemiga ning läbimõeldud julgeoleku- ja välispoliitikaga. Mis on Eestis kehvasti? "Mulle tundub, et natuke palju on Eesti riigis kurjust, natuke liiga palju on sildistamist, võib olla ei ole püütud selgitada inimestele seda, et me ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekutelt, ja ei pea seda olema. Aga see ei ole ka riigi ülesanne seda tagada. Riigi ülesanne on tagada, et põhilised asjad - haridus, tervishoid, sotsiaalteenused - oleks kättesaadavad kõigile," märkis riigipea.
Rail Balticu teemat kommenteerides märkis Kaljulaid, et väga suur osa liiklusest toimub raudteel, see on turvalisem ja on oluliseks panuseks Euroopa partneritega infrastruktuuri arendamiseks. "Kõik eeldused on olemas, et Rail Baltic kujuneb edukaks projektiks, aga tõestada ei saa keegi täna midagi," nentis president, lisades, et ka looduskaitselistele probleemidele on võimalik lahendusi leida. Siiski jääb õhku küsimus, kas projekt end ära tasub. "Me tegelikult keegi ei tea, kui pika aja jooksul see projekt ära tasub ja kas üldse tasub," märkis president Kaljulaid.
Riigiasutuste Tallinnast välja viimine tundub presidendile meetmena, mis peaks tasakaalustama tööpuudust piirkondades ning mida peaks kaaluma. Lisaks töökohtade tagamisele on oluline, et inimestel oleks midagi pärast tööd teha. "Muidu nad sinna ei jää," nentis Kaljulaid.
Sisekaitseakadeemia Narva kolimise asjus tõi Kaljulaid välja finantsriskid ja mõju õppekvaliteedile. Kui valitsus saab nendest märksõnadest lähtudes teha otsuse puhta südametunnistusega, on neil õigus seda teha. "Sest rahvas on neid valinud," toonitas Kaljulaid.
President julgustas riiki rohkem toetama kodanikualgatusi. "Kui paneme toe taha kodanikuinitsiatiivile, mis on tekkinud Narva suunal, siis see on olulisem," märkis Kaljulaid. "Ärge magage maha inimeste initsiatiivi tegeleda Narvaga," lisas president.
Kuidas reageerida Trumpile ja ärmatamisele?
Kaljulaidi arvates ei peaks Eesti Vabariigi president reageerima USA president Donald Trumpi sõnavõtule. "Ta on avaldanud oma arvamust Euroopa Liidu suhtes, samamoodi oleme meie siin rääkinud Euroopa Liidu vajadusest tegutseda koos, hoida ühtsust, mõelda. Me räägime seda vastusõnumit koguaeg. Milleks adresseerida seda kellelegi, kes ei puutu asjasse?" Euroopa Liidu tervisest üldisemalt rääkides märkis Kaljulaid, et ei Euroopa Liidus ei ole ühtegi nii suurt riiki, kes saaks üksi paremini hakkama kui Euroopa Liidus.
President Kaljulaid on meedias pälvinud tähelepanu suusatamise, uisutamise ja elukoha teemadel. "Kui keegi ütleb, et ma ainult suusatan, siis ma tean, et ma jõuan end liigutama 2 kuni 3 korda nädalas ja ma teen päevas tööd rohkem kui 8 tundi," vastas Kaljulaid. "Minu südametunnistus on puhas, ma teen tööd," märkis president.
President Toomas Hendrik Ilvese ümber lahvatanud nn ärmatamise skandaali kommenteerides ütles Kaljulaid, et väärtustab Ilvese presidendina tehtud tööd. "Ta on inimene, kes sai presidendiks olukorras, kus tal olid hoopis teised plaanid ja mõned asjad läksid valesti. Aga minu jaoks ei võta see ära tööd, mis ta on teinud," ütles Kaljulaid.
President soovitab: teeme hinge korda
Mida soovib president Eesti inimestele? Esmalt jätkata tööd, tänu millele elame täna palju paremini kui näiteks 10 aastat tagasi. Presidendil oli ka teine soov Eesti rahvale: "Teeme oma hinge korda. Olem üksteise vastu sõbralikud, naeratame, ütleme trepikodades ja liftides "tere" – kui me seda suudaksime, oleks see suur samm edasi."
