Regionaalhaigla verekeskus tänab Raekojas doonoreid
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus tunnustab pühapäeval 26. veebruari keskpäeval Tallinna raekojas toimuva doonorite tänuüritusega tublisid pealinna ja Harjumaa doonoreid.
Doonoreid tulevad austamisüritusele tervitama Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt, Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu ja verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste, esineb noortekoor Hellas.
Verekeskus annab üle ka Suure Doonorikruusi parimale doonorlust toetavale omavalitsusele, kelleks seekord on Kuressaare linn.
Möödunud aastal oli Eestis kokku 33 154 doonorit, kes loovutasid verd 57 417 korral. Tänu doonorite vereloovutustele, kanti mullu Eestis verekomponente üle 17 949 patsiendile, neist üle kolmandiku, 4 970, said ravi Regionaalhaiglast. Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu tunnustab kõiki doonoreid elude päästmisel ja patsientide ravil, rõhutades: „Head doonorid, ärge unustage, et ka teie olete meie tiimiliikmed, sest näiteks palju riskantseid ja täit pühendumust nõudvaid operatsioone ning ka teisi raviprotseduure ei saaks meedikud ette võtta ilma ülivajalike veretoodete olemasoluta.“
Igal aastal on doonorite austamisürituse fookuses erinevad doonorid. Tänavu tõstab verekeskus esile aktiivseid ja tublisid afereesidoonoreid. Aferees on protseduur, mille käigus eraldatakse separaatori abil verest vajalik komponent või komponendid ning ülejäänud veri kantakse doonori vereringesse tagasi. Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste selgitab: „Meie verekeskuses tehakse plasmafereesi ja multikomponent-afereesi protseduure. Plasmafereesil kogutakse kolm doosi plasmat, milleks muidu läheks vaja mitme täisveredoonori abi. Kuna patsient vajab tavaliselt rohkem kui ühte ravidoosi, on alati parem, kui üle kantakse ühe doonori plasmat, sest see vähendab vereülekandel tekkivate reaktsioonide riski. Multikomponent-afereesiga saab koguda samaaegselt trombotsüüte ehk vereliistakuid ja plasmat ning vajadusel ka erütrotsüüte e punaliblesid.“
Verekeskus tunnustab tänavu Raekojas ka doonoreid, keda on eelmisel aastal kutsutud erandkorras verd loovutama konkreetse patsiendi jaoks. Verekeskuse referentlabori juhataja dr Ulvi-Kaire Kongo: „Kui me enamasti saame oma patsiente aidata, valides ülekandeks verepangast verd AB0 ja Rh-veregrupi järgi, siis teatud juhtudel, näiteks aitamaks antikehadega patsiente, kellele on sobiva vere leidmine problemaatiline, peame me sobiva veregrupiga doonori leidmiseks tegema täiendavaid veregrupi uuringuid,“ rõhutades: „Peale AB0 ning Rh-veregrupisüsteemi on täna teada 36 erinevat veregrupisüsteemi, millest osad veregrupid on harvaesinevad ehk haruldased. Täna oleme välja valinud just doonorid, kellel on haruldane või eriline veregruppide muster ja kes meie kutsele aidata samasuguse erilise veregruppide mustriga patsienti, on kiiresti reageerinud ning appi tõtanud.“
Samuti tunnustame standarderütrotsüütide doonoreid ehk inimesi, kellel on meie jaoks huvipakkuv veregruppide kombinatsioon ja kelle verede omavahel paari sobitades saame uurida teiste doonorite verd.
Tänuüritusele on kutsutud ka mullu oma doonoriteed alustanud noored esmadoonorid, kes on 3-4 korda juba verd loovutanud ning kellest me loodame lojaalset täiendust meie püsidoonorite ridadesse.
„See ilus traditsioon doonoreid raekojas tervitada on meie püüd kasvõi murdosa võrra väljendada tänulikkust abisaanute nimel.“ märkis dr Kullaste, lisades: „Soovime kõiki neid inimesi tunnustada, kes meile appi tõttavad, lükates edasi oma igapäevased toimetused. Annetuse hinda ei suuda me keegi määrata – kas oskab keegi öelda, mis maksab see, kui ema või isa pöördub tagasi oma laste juurde, kui vanematele päästetakse nende laps või kasvõi see, kui meie vanaema või vanaisa, saanud jõuduandva ülekande, suudab jälle toimekalt elada. Võib kindlalt öelda – doonoriveri on hindamatu!“
Traditsiooniliselt annab verekeskus samal päeval üle ka Suure Doonorikruusi parimale doonorlust toetavale omavalitsusele, kelleks seekord on Kuressaare linn. Auhinda tuleb vastu võtma Kuressaare linna sotsiaalosakonna juhataja Kairit Lindmäe.
„Kuresaare linn on olnud pikaaegne ja aktiivne doonorluse toetaja. Kuressaare Kultuurikeskuses on väga head tingimused meie väljasõidubrigaadile. Saarlased on vastutulelikud ja suure südamega inimesed, kes on alati usinalt meie doonoripäevi küllastunud. Siin on tublid vabatahtlikud, kaitseliitlased ja Punase Risti inimesed, samuti aktiivsed noored koolides.“ põhjendas valikut Regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.
Mullu läks Suure Doonorikruusi auhind Rapla vallale, varem on tunnustuse pälvinud Keila, Haapsalu, Narva, Paide ja Rakvere.
