Uuring: Venemaal on ilmselt raskusi Balti riikide vägivallatu kõigutamisega, ohuks on ulatuslik sissetung
USA mõttekoda RAND Corporation on avaldanud uuringu „Hybrid Warfare in the Baltics. Threats and Potential Responses“ („Hübriidsõda Balti riikides. Ohud ja potentsiaalsed vastused“).
Uuringu autor Andrew Radin analüüsib hübriidohtu Balti riikidele, jagades potentsiaalse Vene agressiooni kolme kategooriasse: vägivallatu õõnestustöö, varjatud vägivaldne tegevus ja konventsionaalne sõjategevus, mida toetab õõnestustöö.
Autor leiab, et võttes arvesse vene keelt kõnelevate inimeste kasvavat lõimumist ja Balti riikide kõrget võimekust, on Venemaal raskusi vägivallatu või varjatud tegevuse kasutamisel Balti riikide õõnestamiseks, kui puudub konventsionaalne jõud, ning seega tuleneb Balti riikide peamine haavatavus Venemaa kohalikust üleolekust konventsionaalses jõus.
Kuigi konventsiaalse heidutuse tugevdamine regioonis on tähtis, peaksid USA ja tema NATO liitlased uuringu järgi tähelepanu pöörama Vene agressiooni kõigi vormide võimalikkusele kogu konfliktispektri ulatuses. Selleks soovitab autor parandatud strateegilise kommunikatsiooni kampaaniat, mis on suunatud vene keelt kõnelevatele inimestele, meetmeid Balti riikide julgeolekujõudude tugevdamiseks ning tagamist, et NATO vägede paigutamine regiooni ei suurendaks tahtmatult Vene õõnestustöö või väärarvestuse potentsiaali.
PÕHIJÄRELDUSED
Vene hübriidagressiooni potentsiaal
* Terminil „hübriidsõda“ ei ole kindlat definitsiooni, kuid üldiselt viitab see eitatavale ja varjatud tegevusele, mida toetab konventsionaalsete ja/või tuumajõudude kasutamise ähvardus, et mõjutada sihtriikide sisepoliitikat.
* Vene hübriidagressiooni potentsiaali Balti riikides võib jagada kolme kategooriasse: vägivallatu õõnestustöö, varjatud vägivaldne tegevus ja konventsionaalne sõjapidamine, mida toetab õõnestustöö.
* Võttes arvesse elatustaseme tõusu ja paljude vene keelt kõnelevate inimeste suurenevat lõimumist Balti riikides, on Venemaal tõenäoliselt raskusi vägivallatu taktika kasutamisel nende riikide destabiliseerimiseks.
* Samuti on ebatõenäoline Venemaa varjatud vägivaldse tegevuse õnnestumine omaette, võttes arvesse Eesti ja Läti julgeolekujõudude ettevalmistusi.
*Balti riikide peamine haavatavus seisneb seetõttu Venemaa kohalikus konventsionaalses üleolekus: Venemaa ulatuslik konventsionaalne sissetung Balti riikidesse, mida legitimiseeriks ja toetaks poliitiline õõnestustöö, purustaks kiiresti praegu regiooni paigutatud NATO jõud.
Soovitused
* USA ja NATO peaksid püüdma arendada keerukamat ja peenemat strateegilise kommunikatsiooni kampaaniat, alustades Balti riikide valitsuste toetatud venekeelsete telekanalite toetamisest.
* NATO peab tegema rohkem Balti riikide julgeolekujõudude tugevdamiseks ja seega Venemaa varjatud tegevuse potentsiaali vähendamiseks.
* USA ja NATO peaksid midagi ette võtma, et vähendada riski, et NATO vägede paigutamine Balti riikidesse suurendab Venemaa madala taseme agressiooni potentsiaali. Selleks peaksid USA ja NATO vältima vägede paigutamist piirkondadesse, kus domineerib vene keel, peaksid kaaluma meetmeid läbipaistvuse suurendamiseks, et vältida arusaama, et kohale paigutatud jõude võidakse kasutada režiimimuutuse taganttõukamiseks, ning peaksid välja arendama korraliku avalikkussuhete kampaania, et veenda kohalikke vene keelt kõnelevaid inimesi, et NATO ei paiguta vägesid nende vastu.
