Lugeja libedatõrjest: kõnniteede korrashoid olgu valmis kella seitsmeks, aga mis on selle hind?
Oma vastuses tõi õiguskantsler välja "Sellised koormised ei või olla ülemäärased, näiteks kujutada enda sisuliselt sundtööd või olla väga kulukad." Sisuliselt tähendab see seda, et kui meil on lumerikas talv, siis võib osutuda lumerookimine erakordselt sunnitööga sarnaseks.
Mis aga hinda puutub, siis libedatõrje ei ole küll kuskilt otsast odav. Näiteks kergkruus maksab 8 eurot, millega saab katta teoorias ära 100 ruutmeetrit pinda. Kui sajab palju lund, ilm on päeval plusskraadidega, öösel miinuskraadidega, siis kulub sisuliselt igal hommikul kruusa. Olgugi, et kõnnitee võib olla 40m pikk ja 2m lai, mis tähendab sisuliselt kott päevas ehk 8 eurot päev. Kevadeks on muidugi olemas sul kruusakarjäär, kuna nii palju on maha laotatud.
Alternatiiviks on libedusetõrje soolaga. Võttes aluseks maanteedele pandavad kulud ja kõikuv temperatuur, kulub ka erinev hulk soola. Ehk siis, kui on väljas 10 kraadi külma, lükkad lume ära, peaks soola minema 40-60g ruutmeetrile. Näite puhul kuluks 3200g-4800g soola. See on ühekordne kogus.
Kuna libedat ja lund võib meil tulla palju, siis pole üldse võimatu, et talve jooksul kulutab üks majapidamine ära 100 kg soola. Hinnaks sellel on nii 40 eurot. Tuleks arvestada, et selline kulu saadakse puisturiga tööd tehes ning käsitsi maha loopides on kulu suurem.
Teine aspekt on väike kulu labidale. Kolmas aspekt on enda aeg, kuna et täita riigi poolt kehtestatud nõudeid, peab tee olema korras päris vara hommikul. Lisaks narrimine, et enamasti pärast enda tööd tuleb sahk ja nullib selle ära.
Samas suvel tuleb iga nädal muru niita ka aia tagant, mis küll ei ole ilmselt väga suur kulu, kuid siiski kulu. Riik peaks majaomanikele pakkuma kvaliteetseid tööriistu töö tegemiseks või siis hüvitama mingis osas tehtud töö.
Kõige suurem võitja ongi selles olukorras riik, kes endale kuuluvat maad ei hoolda. Trahvib elanikke, kui ei koristata ära piisavalt kiiresti lund, kuid enda hallatavad teed on enamasti hullemas seisus kui elanike poolt roogitud kõnniteed.
Meil võiks samuti kehtida põhimõte, et lumekoristust tuleb alustada vastavalt teeseisundinõudele. See sätestab, et kõnnitee ning jalg- ja jalgrattatee puhastamine ja libedusetõrje peab toimuma kõrgeima seisundiga teel 6, kolmanda kategooria teel 8 ja teistel 12 tunni jooksul. Kusjuures tänava hooldustsükli aega arvestatakse libeduse tekkest, lumesaju või tuisu algusest.
Tallinna puhul on selline info: Puhastusalal tuleb heakorratööde tegemine lõpetada hommikul kella 7.00-ks. Kuidas on võimalik, et majaomanik peab kõnnitee puhtaks tegema kella 7-ks hommikul, kuid linn ei pea tänavaid puhastama samaks ajaks? Nõuded peaksid olema siiski samad.
Kui võtame aluseks hinnakirjad, mis vabalt saadaval, siis lumekoristuse tunnihind on 8-15 eurot tund käsitsi tehes. Lumepuhuriga olenevalt 20 senti ruutmeeter ehk meie näite puhul 16 eurot kord. Samas hinnas ei sisaldu lume äravedu.
Igaüks saab kokku rehkendada ja teada anda, kui palju ta riigile kasu toodab.
Hea lugeja! Mida sina libedusetõrjest ja riigi või omavalitsuse toetusest arvad? Jaga oma mõtteid kommentaariumis!
