Täna hommikul oma esimesele Eesti visiidile saabunud Saksamaa värske välisminister Sigmar Gabriel peatus koos Eesti kolleegi Sven Mikseriga antud pressikonverentsil pikalt kaitsekulude õiglase taseme teema juures. See on Berliinis saanus peale Donald Trumpi võimuletulemist USA-s oluliseks teemaks, sest Saksamaa kulutab hetkel riigikaitsele vaid 1,2ja SKT-st.
„Minu meelest on alati väga hea lugeda seda, mis otsustati. Walesi tippkohtumisel otsustati, et järgmise kümne aasta jooksul NATO liikmesriigid teevad jõupingutusi selleks, et liikuda kahe protsendi suunas. NATO ei ole otsustanud, et kümne aasta pärast peab iga liikmesriik 2% oma SKT-st kulutama kaitsele. Selline see otsus ei olnud,“ seletas Saksamaa valitseva koalitsiooni väiksema partneri ehk sotsiaaldemokraatide juhtfiguur Tallinnas.
Samas leidis ta, et on täiesti õige, et Euroopa peab ise oma julgeolekusse rohkem panustama hakkama ja mitte ootama USA-lt selle koorma kandmist. „Euroopa SKT on sama suur kui USA oma, ei ole mingit põhjust nõuda USA-lt rohkemat.“
Julgeolek pole vaid kaitsekulud
Ent Gabriel tõi kohe välja, et julgeoleku tagamine pole võimalik vaid kitsalt kaitsekuludega. „On vaja veel mõelda mõningatele asjadele – ma ei arva, et julgeolekut tänases maailmas on võimalik tagada vaid kaitsekuludega. Enamus sõdadest ja pagulasvaldkonnas toimunud arenguid ei ole võimalik lahendada vaid kulutustega relvastusele, vaid sellega, et peame kaitsma inimesi nälja ja vaesuse eest. Ka selles osas, mis puudutab näiteks sõda veevarude eest.“
„Näiteks Põhja-Aafrika probleeme ei saa vaid kaitsekuludega lahendada, meil on vaja kõikehõlmavamat julgeolekumõistet,“ rõhutas Gabriel.
Gabriel rääkis, et Euroopas on võimalik tema hinnangul kaitsevõimet suurendada tihedama koostööga. „Toetan väga seda, et Euroopas seoskime oma võimekusi. Ei ole väga mõttekas, et igaüks teeb samu asju. Me peame edasi liikuma koostööga Euroopa julgeolekustruktuurides. Ka Saksamaa peab tegema rohkem, selles pole küsimust. Sedasi saaksime ühtlasi ka kõik raha kokku hoida. Aga eelkõige on meil selleks vaja kollektiivset julgeolekuarhitektuuri ja selle kallal on Euroopas töö tegemine väga vajalik.“
Ta kordas veelgi juba varem enda poolt välja öeldud kahtlust, et Saksamaa kaitsekulude tõstmine 2%-le võiks tekitada ebamugavust naaberriikides „Peame mõtlema sellele, et kas Euroopa soovibv endale sellist Saksamaad, mis aastas investeering relvastusse 60 miljardit eurot, see oleks tulemus, kui 2% eesmärki sedasi tõlgendada. See tähendaks sellist sõjalist ülekaalu Euroopas, mida meie naabrid minu meelest tingimata näha ei soovi.
10 protsenti eelarvest
Saksa välisminister tõi välja ka tõsiasja, et kaitsekulude tõstmine Saksamaal 2%-ni nõuaks niivõrd suurt osa liidutasandi eelarvest, et sellise lubaduse andmine kujutaks endast katteta juttu.
„Ma olen mures, et poliitikas antakse lubadusi, millest pärast kinni ei peeta. Mina toetan lihtsalt seda, et meil oleks realistlik poliitika. Selle hulka kuulub ka see, et Saksamaa oma kaitsekulutusi Euroopa kaitsesse ka suurendama peab.“
„Samal ajal on täiesti ebarealistlik, nii Saksamaal, kui meie partnerite puhul, tekitada mulje, et 8 aasta pärast õnnestub meil 30 miljardit täiendavalt Saksamaa kaitsekulusid suurendada. See on 10% Saksa liidueelarvest. Kui keegi annab sellise lubaduse, siis on need, kes seda kuulevad pärast pettunud.“
„Saksamaa täidab ka teistsuguseid ülesandeid, näiteks võtsime vastu pea miljon pagulast. Nad tulid seetõttu, et sõjaline lahendus läks nurja. Ja saksamaa kulutab sellele 30 miljardit eurot aastas."
