DELFI FOTOD ja VIDEO: Vaata, kuidas Luftwaffe üksuse hävitaja reageerib õppehäire korral
„Eesti on olnud meile suurepärane võõrustaja, meie õhuväelastele meeldib siin ja koostöö teie õhuväega laabub väga hästi,“ ütles Saksa kaitseminister von der Leyen. „Meil on loodud hea alus kaitsealasele koostööle, me tuleme siia kindlasti veelkord tagasi.“
Kaitseminister Margus Tsahkna tänas Saksa kaitseministrit tugeva liitlastoe eest. „See, et Saksa hävitajad jätkavad meie õhuruumi turvamist on tugev sõnum meie koostööst ja ma olen selle eest väga tänulik", ütles Tsahkna. „Tänan teid, et olete võtnud juhtiva rolli Balti regiooni julgeoleku tagamisel.“
Eesti kaitseminister Margus Tsahkna rõhutas omalt poolt, et Euroopa julgeolek vajab EL-i riikide kaitsevõimekuse tõstmist. „Euroopa julgeolekut ja sõjalist võimekust tuleb tõsta. Seda mitte sellepärast, et see oleks asi iseeneses, vaid viimased aastad on näidanud Venemaa jätkuvalt agressiivset käitumist. Aga ka seda, et oma sõjalist võimekust arendatakse ja moderniseeritakse. Me teame seda väga hästi just siin NATO ja EL-i idapiiril, kus omame pilti ja ka ajaloolist kogemust,“ rääkis Tsahkna.
Kaitseminister Tsahkna sõnul toetab Eesti täielikult Saksamaa initsiatiivi, mis puudutab seda, et EL-i liikmesriigid võtaksid enda poolt eesmärgiks liikuda 2% kaitsekulude suunas, millest 20% läheks investeeringuteks. „Sel aastal kavatseme seda initsiatiivi edasi viia olles EL-i eesistuja,“ ütles ta.
„Eesmärgiks on ju see, et me saaksime kaitsta oma väärtusi, tegutseda ühiselt ja ka targalt. Küsimus pole ainult raha numbris vaid selles, et meil oleks olemas tegelikud võimekused ja mis kõige tähtsam, Euroopa tasemel koostöö,“ leidis Eesti kaitseminister.
Kahepoolsel kohtumisel rääkisid kaitseministrid Euroopa Liidu ja NATO kaitsekoostöö tihendamisest ja vajadusest tugevdada Euroopa riikide kaitsevõimet. Samuti pidasid ministrid vajalikuks tihendada kahepoolset koostööd küberkaitse vallas.
Eesti ja Saksamaa kahepoolne kaitsealane koostöö on juba aastaid olnud väga viljakas ja tihe. Eesti kaitseväes on kasutusel palju erinevat Saksamaalt hangitud varustust ja relvastust. Meie suurtükiväe tugevaimaks relvaks on Saksa haubits FH-70. Paljud Eesti kaitseväelased, sealhulgas kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, on saanud oma sõjalise väljaõppe Saksamaal. Saksamaa on oluliselt panustanud muuhulgas ka Balti Kaitsekolledži ja NATO küberkaitsekoostöö keskuse arendamisse.
Saksamaa relvajõude kohalolek Balti regioonis on viimastel aastatel olnud väga aktiivne. Saksa maaväelased on aastaid osalenud suure kontingendiga Eesti kaitseväe iga-kevadisel suurõppusel Kevadtorm. Saksa õhuväelased kaitsevad juba neljandat korda Ämarist Balti õhuruumi ning on seda varem teinud korduvalt ka Šiauliaist, Leedust. Eesti ja Saksa kaitseväelased teenivad täna külg-külje kõrval rahvusvahelistel missioonidel Malis ja Afganistanis. Saksamaa on Leedus asuva NATO pataljoni lahingugrupi raamriik.
