DELFI FOTOD: Saksa kaitseminister Eestis: meie kaitsekulude lõpmatu kokkuhoid on läbi, need kasvavad

Täna Ämari õhubaasis NATO õhuturbemissioonil oleval Luftwaffe üksusel külas käinud minister Ursula von der Leyen kinnitas Eestile, et Berliinis teatakse väga hästi, mis tähendab alliansi idapiiril olemine ja Saksamaa toele saab igati loota.

Saksa kaitseminister tegi neljapäeval välkvisiidi Eesti õhuväe Ämari baasi, kus külastas nii siin praegu õhuturbemissioonil olevaid Saksa kaitseväelasi, kui pidas nõu siinse kolleegi Margus Tsahknaga. Von der Leyen tuletas visiidi käigus nii Saksa kui Eesti pressiga suheldes meelde, et tema riigile on alliansi idatiival asumine tuttav tunne.

„Meie, sakslased, teame, mida tähendab olla idapiiril ja olla kaitstud alliansi poolt. Sellepärast ongi mulle oluline rõhutada, et Eesti ja meie teised sõbrad NATO-s on alati saanud loota Saksamale ja teistele. Seda saab teha ka tulevikus,“ kõneles ta Ämaris.

Von der Leyeni külaskäik tuli täpselt päev peale Saksamaa välisminister Sigmar Gabrieli Tallinna visiiti ning mõistagi päriti kaitseministrilt põhjalikult Saksamaa kaitsekulude 2% tasemeni jõudmise kohta. Gabriel ütles kolmapäeval Eestis viibides, et Saksamaa kaitsekulude kergitamine 2%-ni SKT-st pole aastaks 2024 realistlik. Tema sõnul lepiti 2014. aasta Walesi NATO tippkohtumisel kokku selle eesmärgi poole püüdlemises.

Von der Leyen tuletas Ämaris sel teemal peatudes kõigepealt meelde ajalugu ning Saksa kaitsekulude suurt vähendamist pärast 90-ndate algust. „Saksa Bundeswehr on alates riigi taasühendamisest läbinud 25 aasta pikkuse etapi, kus ümbruskond oli üha rahulikum, Saksamaa elas rahus. Samas tekkis vahepeal ka finantskriis ja see tähendas, et Bundeswehr pidi läbi elama lõppematu rea reforme ja eelarve vähendamisi,“ selgitas minister.

130 miljardit investeeringuteks

Kuid tema sõnul on Sakamaal peale Venemaa Ukraina-vastast agressiooni mõistetud, et vana viisi edasi ei saa. „NATO-s märkasime, et alates 2014. aastast, kui Venemaa nihutas piire Euroopas ja ei austanud enam riikide suveräänsust, eelkõige Ukraina oma, siis nüüd on [kaitsekulude] küsimus väga oluline NATO-s. Meie Bundeswehri sõdurite ja minu kui kaitseministri jaoks on nüüd väga oluline, et esiteks sulgeksime lüngad ja tühimikud, mis on jäänud nende kokkuhoituaastatest. Ja teiseks, et astuksime samme ka BW moderniseerimise suunas. Eriti puudutab see küberkaitseküsimust.“

„Ma olen esitanud Saksa parlamendile selge investeerimisplaani, et järgmise 10-15 aastaga 130 miljardit eurot investeerida. Kavatseme suurendada ka töötajate arvu, meil on vaja rohkem sõdureid ja ka tsiviiltöötajaid, et Saksa kaitsevägi saaks täita parlamendi poolt endale pandud ülesandeid,“ tõi ta juba töösse antud näiteid.

„Teine pool puudutab rahvusvahelisi lubadusi. Saksamaa ja teisedki riigid on kohustunud ühelt poolt tegelema arengukostööga ja teisalt ka julgeolekuga, see on siis näiteks NATO 2% eesmärk. Seepärast olemegi selle poole teel, et seda saavutada,“ seletas kaitseminister.

2% saavutatakse etapiviisiliselt

Samas nentis ta, et 2% taseme saavutamine pole lihtne. „Ühekorraga seda teha ei saa, seda tuleb teha etapiviisiliselt. Sellepärast on mul hea meel, et välisminister ütles eile selge sõnaga, et Bundeswehri on viimastel aastatel investeeritud 8% rohkem raha ja see suund on olnud õige ja me, et jätkame selles suunas.“

Von der Leyen tõi esile, et Saksamaa poliitiliste jõudude vahel on saavutatud laialdane konsensus kaitseväe adekvaatse rahastamise küsimuses. „Oluline on see, et praegu on juba laialdaselt aktsepteeritud kõikide poliitiliste jõudude poolt Saksamaal, et kui parlament saadab meie sõdureid missioonidele, siis nad peavad olema hästi varustatuid ja relvastatud. Ja selles suhtes on rõõmustaval viisil praegu laialdane konsensus parlamendis. Ainuüksi asjaolu, et meie kaitse eelarvet on viimastel aastatel 8% tõstetud, näitab, et on aru saadud vajadusest investeerida Bundeswehri ja varustada seda tulevikuks,“ leidis Saksa minister.

Tsahkna: vaja on nii raha kui targemat tegutsemist

Eesti kaitseminister Margus Tsahkna rõhutas omalt poolt, et Euroopa julgeolek vajab EL-i riikide kaitsevõimekuse tõstmist. „Euroopa julgeolekut ja sõjalist võimekust tuleb tõsta. Seda mitte sellepärast, et see oleks asi iseeneses, vaid viimased aastad on näidanud Venemaa jätkuvalt agressiivset käitumist. Aga ka seda, et oma sõjalist võimekust arendatakse, moderniseeritakse. Me teame seda väga hästi just siin NATO ja EL-i idapiiril, kus omame pilti ja ka ajaloolist kogemust,“ rääkis Tsahkna.

Tema sõnul toetab Eesti täielikult Saksamaa ja Prantsusmaa initsiatiivi, mis puudutab seda, et EL-i liikmesriigid võtaksid enda poolt eesmärgiks saavutada käistele 2% kulutada , millest 20% läheks investeeringuteks. „Sel aastal kavatseme seda initsiatiivi edasi viia olles EL-i eesistuja,“ ütles ta.

„Eesmärgiks on ju see, et me saaksime kaitsta oma väärtusi, tegutseda ühiselt ja ka targalt. Küsimus pole ainult raha numbris vaid selles, et meil oleks olemas tegelikud võimekused ja mis kõige tähtsam, Euroopa tasemel koostöö,“ leidis Eesti kaitseminister.