Salu- ja laanemetsade kaitseks moodustatakse riigimetsas viis uut looduskaitseala

Keskkonnaminister Marko Pomerants algatas riigimaadel salu- ja laanemetsade kaitseks viie uue looduskaitseala moodustamise, mis on üks metsaseaduse arutelude käigus kokkulepitud meetmetest, et tagada salu- ja laanemetsade range kaitse kokku 27 000 hektaril.

„Teod on need, mis loevad, ning tänasega on astutud konkreetne samm, et salu- ja laanemetsade elurikkuse hüvesid saaksid nautida ka tulevased põlved,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Keskkonnaministri käskkirjaga algab Võru maakonnas Karisöödi, Viljandi maakonnas Kariste, Jõgeva maakonnas Kursi, Jõgeva ja Lääne-Viru maakondades Laekannu ja Pärnu maakonnas Massumetsa looduskaitsealade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja menetlus.

Kõik loodavad kaitsealadel asuvad riigimetsas. Edasise sammuna pakub Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) välja täpsustatud kaitsealade piirid ja kaitsekorrad, misjärel viib Keskkonnaamet läbi kaitse-eeskirja eelnõu menetluse.

Salu-ja laanemetsade uued kaitsealad lepiti huvigruppidega kokku metsaseaduse muutmise arutelude käigus ning alad valiti riigimetsas välja Tartu ülikooli teadlaste ettepanekute kohaselt jaanuari alguses toimunud range kaitse töörühma kohtumisel.

RMK juhatuse otsusega peatati jaanuaris majandustegevus lisaks loodavatele uutele kaitsealadele ka riigimaal hoiualadele ning kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvöönditesse jäävates salu- ja laanemetsades, kus on samuti alustatud seadusest tuleneva kaitsekorra planeerimist. Selleks on mitmeid võimalusi: laane- ja salumetsa alade tsoneerimine sihtkaitsevöönditesse, uute vääriselupaikade määramine, hoiualadest kaitsealade moodustamine.

Tartu Ülikooli teadlase Asko Lõhmuse koostatud analüüsi kohaselt on salumetsade üldpindala 215 600 hektarit, millest range kaitse all on tänaseks suurusjärgus 14 000 hektarit ja erinevate meetmetega kaetakse range kaitsega veel täiendavalt u 13 500 hektarit.

Vajadus selleks tuleneb metsanduse arengukavas aastaks 2020 seatud eesmärgist parandada rangelt kaitstavate alade tüpoloogilist esinduslikkust.

Metsanduse ja looduskaitse arengukavades aastani 2020 seatud eesmärk võtta range kaitse alla vähemalt 10% Eesti metsamaast on saavutatud. Kokku on metsadest 26% erinevate kaitsepiirangutega, kus saab kaitse-eeskirjadega seada metsa majandamisel metsaseadusega sätestatust erinevad tingimused. 2016. aasta lõpu seisuga on riigimetsast range kaitse all 19%, uute kaitsealade moodustamisega ületab see number 20% piiri.