Viimsi elanikke nörritab ulatuslik lageraie: olen väga-väga haavunud, metsas on rajad suurte masinate poolt täiesti mudamülkaks muudetud
Mõned nädalad tagasi said paljud Viimsi valla elanikud ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui jalutama minnes avastasid, et tavapäraste metsatukkade asemel laiutab lagendik ning tegutsevad metsalangetajad. Enam kui kümnel hektaril toimunud raie oli küll seaduslik, kuid kohalike sõnul keegi neid sellest ei teavitanud.
Kohe metsa ääres elav Kert rääkis Delfile, et kohalikus ajalehes ei olnud tulevase raie kohta ühtegi teadet. Ühel hetkel koeraga tavapärasele teekonnale jalutama minnes olid aga puud raiutud ning raieala juures vaid silt, et seal toimuvad RMK raietööd.
"Ma olin ja olen siiani väga-väga haavunud, metsas on rajad suurte masinate poolt täiesti mudamülkaks muudetud. Metsa tee ääres enam ei ole, seal on nüüd raiesmikud. 13 hektarit on väga palju. Mulle tundub, et ametnikud ei ole arvestatud kohalike oludega ehk sellega et me asume poolsaarel kus on väga tugevad tuuled. Siin ei tohiks üldse teha lageraiet," rääkis Kert.
Kerdi sõnul kasvab Viimsi elanike arv kiiresti ning metsas käib end taastamas palju inimesi. "Meile on tähtis, et seda ala ei laastataks.
Raie võis olla seaduslik, aga see oli väga ebamõistlik ja looduskeskkonda mitte arvestav".
Kodanikuliikumise Eesti Metsa Abiks koordinaatori Linda-Mari Väli sõnul on RKM kohustatud valla elanikke sellistest asjadest teavitama ning nendega läbi rääkima. Näiteks toimuvad hetkel Kolgal läbirääkimised kohalike elanikega. "Asi peaks käima nii, et RMK teavitab valda, vald teavitab kohalikke elanikke, seejärel tehakse infokoosolek ning kui kohalikud elanikud on rahul, siis tehakse raied. Viimsis tulid raied kohalikele elanikele aga täieliku üllatusena. RMK omab FSC sertifikaati, mille üheks omamispunktiks on, et raied peavad olema kogukondadega läbi räägitud. Antud juhul pole midagi sellist toimunud ning nii RMK kui ka vald üritavad süüd enda pealt ära veeretada".
Viimsi vald: RMK-le kuuluva metsa raie osas kohalikke teavitama ei pea
Raie toimus Krillimäe maastikukaitsealal, mis kuulub Viimsi vallale. Vallavalitsusest öeldi Delfile, et nad on teadlikud kõikidest valla kaitsealadel toimuvatest raietest. "Kelvingi külla viiva Reinu tee äärse metsaraide osas elanikke ei teavitatud, sest tegemist on RMK-le kuuluva majandusmetsaga. Seadusest tulenevalt vallal antud olukorras teavituskohustust ei ole. Samuti puudub võimalus raide osas kaasa rääkida," ütles Delfile valla keskkonna- ja planeerimisameti vastuseid vahendanud Viimsi Teataja peatoimetaja Liina Rüütel.
Vallavalitsus peab tema sõnul õigeks teavitada vallakodanikke valla kaitsealadel tehtavate raiete osas, kuna seal on võimalus vallavalitsusel otsustada raie liikide ja mahtude üle.
Väljaspool kaitsealasid planeeritavatest raietest kohaliku omavalituse teavitamise ning kooskõlastamise kohutust ei ole, kuid lähtuvalt heast tavast on RMK kord aastas siiski Viimsi vallavalitsust teavitanud ka väljaspool kaitsealasid asuvates riigimetsades planeeritavatest raietest.
"Viimsi vallavalitsusel puudub õigus keelata raiete tegemist väljaspool kaitseala, raie lubamise ning mitte lubamise osas teeb keskkonnaamet. Vallavalitsusel ei ole alust kahelda keskkonnaameti või RMK pädevuses ning eeldame et otsuseid tehakse vastutustundlikult, säilitades elamistingimused ka loomadele," lisas Liina Rüütel.
RMK: teavitasime valda õigeaegselt
RMK pressiesindaja Mari-Liis Kitteri sõnul olid raied 13,7-l hektaril (7 lanki erinavates kohtades) Viimsi vallaga kooskõlastatud 2016. aastal ning majandusmetsas tehtavatest raietest teavitasime valda jaanuaris. Praegusel hetkel on kõik raied selleks aastaks lõpetatud ning toimub materjali kokku- ja äravedu.
"RMK raietest teavitamise praktika on Viimsi vallas olnud juba pikka aega ühene: edastame planeeritavate raiete nimekirjad valda kord aastas, vald omakorda edastab need külavanematele ja teistele huvitatud isikutele. Seejärel oleme vastavalt vajadusele käinud kohapeal selgitusi andmas. Arvestades Viimsi valla suurt elanike arvu leiame, et külavanemate kaudu info edastamine on mõistlik, ent oleme huvi korral alati valmis ka ise kohale tulema ja oma tegevust rohkem selgitama," selgitas Kitter.
Kitter kinnitas ka, et RMK raie Viimsis pole nii ulatuslik, et häiriks olulisel määral loomade elupaiku. "Pigem tekib seoses raietega juba lähiaastatel loomade, eriti sõraliste jaoks tunduvalt suurem toidubaas. Peale selle meelitavad raied sõralisi ligi, sest sealt saab lihtsamini toitu kätte. See panebki loomad liikvele ning neid on võimalik lankidel trehvata".
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul kinnitas samuti, et raie oli seaduslik. Nimelt väljastas amet sellele alale 11.01.2017 metsateatise, mille eraldisel on lubatud teha lageraiet.
"Selles piirkonnas Viimsi poolsaarel on kolm kohaliku omavalitsuse kaitstavat loodusobjekti: Rohuneeme maastikukaitseala, Krillimäe maastikukaitseala ja Leppneeme-Tammneeme maastikukaitseala. Nimetatud raie ei jää ühelegi nendest kaitsealadest," sõnas Tuul ning lisas, et ka kaitsealadel on raied võimalikud. Selleks peab aga olemas olema raiet lubav metsateatis, mis on kooskõlastatud keskkonnaametiga. Selles on kirjas vajalikud tingimused, millega tuleb kindlasti arvestada.
Riigikogulane Rainer Vakra ütles, et keskkonnakomisjonis alustatakse 13. märtsil metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemisega. "Üheks eesmärgiks on kaasata rohealade kaitsmisesse ning raielubade menetlusse senisest rohkem kohalikku omavalitsust. Viimsi lageraie on taaskord heaks näiteks, et midagi tuleb muuta ja seda kiiremas korras. Ma olen kindel, et ainult omavalitsuste suurem kaasamine ja nendega raiete kooskõlastamine aitab tagada vajaliku loodushoiu ja metsade kaitsmise. Seadusega tuleb sundida tiheasustusaladel erinevaid osapooli leidma senisest enam kompromisse omanike huvide ja metsakaitse vahel".
* Viimsi poolsaarel on riigimetsa 1260 hektarit, millest majandatav riigimets on 294 hektarit, ülejäänud on kaitse all.
