Trumpi ja Venemaa toetajast kongresmen pidas Ilvesele ajalooloengu
Neljapäeval toimunud kuulamisel USA esindajatekoja väliskomitees Venemaa desinformatsiooni ja „informatsiooni relvana kasutamise“ kohta, kus tunnistusi andis president Toomas Hendrik Ilves, oli peamine Venemaa kaitsja Californiast pärit vabariiklane Dana Rohrabacher, kes on ka president Donald Trumpi vankumatu toetaja.
Ilves rääkis komitee liikmetele Eston Kohveri röövimise juhtumist. Kohverit nimetas ta USA föderaalse juurdlusbüroo (FBI) Eesti vaste agendiks, vahendab väljaanne Mother Jones.
Rohrabacher alustas oma sõnavõttu Trumpi kampaania ja Vene ametnike vaheliste sidemete tähtsust pisendades ning ütles, et kära selle ümber on jõudnud „absurdsele rünnakutasemele“.
„Et Venemaale ära teha, destabiliseerime me nüüd siin meie oma demokraatlikku süsteemi sellise mõttetusega,“ kuulutas Rohrabacher.
Kui Rohrabacher nõudis Ilveselt näiteid Venemaa sõjalise agressiooni kohta, viitas Ilves Kohveri juhtumile. Rohrabacherit see ei veennud: „Seega teil oli piiril korruptsioonijuhtum, üks teie piirivalvureid kadus. Tähendab sõjaline agressioon? Kas on olnud mingit piiriülest, üldse sõjalist tegevust venelaste poolt Eestis?“
„Noh, meil on pidevad piiririkkumised sõjalennukite poolt. See on üks asi ja see on pidev,“ vastas Ilves, lisades, et need intsidendid on „viimase nelja aasta jooksul tohutult lisandunud“.
Rohrabacher seletas, et on külastanud Balti riike pärast lugude kuulmist Vene sõjalise agressiooni kohta ega ole leidnud „ühtki teadet tegeliku sõjalise agressiooni kohta“. Rohrabacher lisas, et USA on saatnud „meie tankid sinna, toimuvad B-52 näidisrünnakud Venemaa vastu, üle Eesti, Nõukogude pealinna suunas, mitte kunagi eksisteerinud Nõukogude sõjalise agressiooni peatamise nimel. See peab lõppema või me satume sõtta“.
Sarnaselt Trumpi kombele võrrelda Venemaad ja USA-d pakkus ka Rohrabacher oma analüüsi kahe riigi vaheliste sarnasuste kohta. „Me oleme mõne sellise tegevusega seotud olnud,“ ütles Rohrabacher, mainides Phoenixi programmi, Vietnami-aegset USA salaprogrammi, milles kasutati piinamist ja salamõrvu kümnete tuhandete Viet Congi arvatavate liikmete vastu aastatel 1968-1972, ning muid näiteid USA sekkumisest teiste riikide siseasjadesse külma sõja ajal.
„Kas te mäletate Phoenixi programmi Vietnamis? Mina mäletan Phoenixi programmi. Ma toetasin Phoenixi programmi. Me mõrvasime sadu kohalikke ametiisikuid. Kuidas on Allendega? Kuidas on Diemiga? Kuidas on igasuguse arvu inimestega külma sõja ajal, kelle me tapsime? See on vale, on vale seda teha, aga palun ärge öelge, et Venemaa on ainus riik, mis paneb toime sedalaadi kuritegusid,“ rääkis Rohrabacher.
Rohrabacher võrdles Venemaa presidenti Vladimir Putinit kunagise Chicago linnapea Richard Daleyga, öeldes, et Venemaad juhivad „karmid mehed – nagu linnapea Daley Chicagos oleks transporditud Venemaale“. Daley „peksis meeleavaldajad läbi ega esindanud midagi, mida Ameerika endast kujutab, aga ta ei olnud mingi õel diktaator. Ta oli rahva valitud ja me prooviksime ka tema valimistel maha võtta“. „See, mis Venemaal toimub, on loomulikult see, et teil on riik, mis peab silmas oma rahvuslikke huve,“ lausus Rohrabacher.
Pärast Rohrabacheri ajalootundi palus demokraat Gerry Connolly Ilvesel oma vastust Vene agressiooni kohta laiendada.
„Mul ei lastud lõpetada,“ ütles Ilves Kohveri juhtumile viidates. „See oli sõjaline tegevus. Sõdurid tulid üle ja röövisid selle mehe.“ Ilves märkis seejärel ära Venemaa ulatuslikud sõjaväeõppused piiride läheduses ja lisas: „Tähendab, nad harjutavad pommireide Rootsi vastu. Nii et asi pole mitte ainult meis.“
Seejärel võttis Connolly ette Rohrabacheri Putini ja Daley võrdluse. „Ma käisin tema linnapeaks olemise ajal Chicagos koolis,“ ütles Connolly. „Ma ei tundnud teda, aga ma kinnitan teile, et Vladimir Putin ei ole Richard Daley. Richard Daley ei lasknud oma poliitilisi vastaseid mõrvata. Ta ei saatnud neid eksiili. Ta ei pannud neid vangi. Ta ei vaigistanud pressi. Ta ei mõrvanud pressi liikmeid. Ta ei saatnud pressi liikmeid eksiili. Ta võitles nendega ja mõnikord jäi ta alla… Neid ei saa võrrelda ja ma arvan, et me teeme endale karuteene, kui ei tunnista parteiüleselt olukorra tõsidust, millega silmitsi seisame.“