Erdoğan nimetas Hollandit banaanivabariigiks ja nõudis rahvusvahelisi sanktsioone

Hollandi ja Türgi vaheline konflikt Türgi valimiskampaaniaürituste üle Hollandis läks nädalavahetuse jooksul teravaks. Türgi president Recep Tayyip Erdoğan nimetas Hollandit pühapäeval „banaanivabariigiks“, nõudis vabandusi ja kutsus üles kehtestama „rahvusvahelisi sanktsioone“.

Tüli otsene põhjus oli Hollandi valitsuse laupäevane otsus mitte lasta kaht Türgi ministrit Hollandisse. Kõigepealt ei lubatud Türgi välisministril Mevlüt Çavuşoğlul maanduda Amsterdami Schipholi lennuväljale ning siis kästi Türgi konsulaati Rotterdamis saabunud majandusministril Fatma Betül Sayan Kayal riigist lahkuda, kirjutab Hollandi ajaleht De Volkskrant.

See viis laupäeva õhtul vihaste Hollandi türklaste suure meeleavalduseni ja rahutusteni öösel. Hollandi peaminister Mark Rutte ja välisminister Bert Koenders proovisid pühapäeval olukorda rahustada. Rutte teatas, et soovib rääkida oma Türgi kolleegi Benali Yıldırımiga, et pingeid leevendada.

Erdoğan ajas aga konflikti pühapäeval veelgi teravamaks. „Natsism on läänes elus,“ kuulutas ta Türgi televisioonis. „Kui te tahate Türgi-Hollandi suhted järgmise kolmapäeva valimiste pärast ohvriks tuua, peate te selle hinna maksma.“

Erdoğan ähvardas taas ka sanktsioonidega. See ähvardus oli laupäeval Hollandi valitsuse jaoks ajendiks Çavuşoğlule maandumisloa andmata jätmiseks. „Türgi on uhke maa, Holland on uhke maa. Me ei saa selliste ähvarduste ja šantaažiga asju ajada,“ ütles Rutte pühapäeval.

Meetmed kahe Türgi ministri vastu kiitis heaks kogu Hollandi poliitiline eliit alates vasakroheliste (GroenLinks) parlamendifraktsiooni juhist Jesse Klaverist kuni parempopulistliku Vabaduspartei (PVV) juhi Geert Wildersini. Viimane läks muidugi palju kaugemale, nõudes kõigi Hollandis elavate türklaste lahkumist: „Kui teie lojaalsus on mujal, siis minge minema.“ Kristlik-Demokraatliku Üleskutse (CDA) juht Sybrand van Haersma Buma tahab aga, et Euroopa Liit tühistaks Türgiga sõlmitud assotsiatsioonileppe.

Klaver kutsus valitsust üles Euroopa liitlaste kaasamisele konflikti lahendamisse, sest sanktsioonidega ähvardamise vastu on tema sõnul vaja tugevat Euroopa Liitu.

Euroopa Komisjon ei kavatse aga seni sekkuda. Saadikute ja konsulite väljasaatmist peetakse Brüsselis kahepoolseks asjaks, kuhu ei sekkuta. Teine asi on sanktsioonidega, näiteks Hollandi piimatoodete impordikeelu või lennukompanii KLM maandumisõiguste piiramisega. Siis pöördub Brüssel Türgi valitsuse poole.