Autokoolide juhid selgitavad: eksamisooritajate suurim mure on pikad järjekorrad ja vigade põhjal hindamine

Hiljuti avalikustas maanteeamet eelmise aasta eksamisooritajate statistika. Autokoolijuhtide sõnul on tulemused üsnagi normaalsed, tähelepanu peaks pöörama teistele murekohtadele.

"Kui noor inimene kogub kokku vaid ööpäeva jagu sõidutunde, siis kas me ikka laseksime oma lapsed selliste kogemustega tihedasse Tallinna liiklusesse?" küsib OÜ Autosõit autokooli juhatuse liige Indrek Madar.

Madari sõnul teevad autojuhid eksami sooritamiseks täpselt nii palju, kui eksami sooritamiseks vaja on. Seega sõltub tulemus paljuski sellest, kui palju autokoolis õppijad on ise nõus õppima ja panustama. "Mis omakorda taandub sellele, kui palju ollakse valmis koolituse eest tasuma. Ei ole näinud veel ühtegi autokooli, kes keeldub õpetamast, kui õpilane seda soovib," lisas Madar.

Samas lisab Madar, et eksami sooritajate protsent ei peegelda alati liiklusohutust. Ta leiab, et ületähtsustada eksamite sooritamist või mittesooritamist ei tasu.

Autokoolide õpetajate tase

Statistikast selgub, et linnadest madalaimate tulemustega on Tallinn, Jõhvi, Narva, Saue, kus sõidueksami sooritamise protsent jääb alla 30, kõrgemad tulemused on näiteks Haapsalus 80 protsendiga. "Kas saame nende näitajate põhjal öelda, et pealinnas on andetud õpilased/õpetajad? Kindlasti on põhjuseid teisigi: linna suurus/keerukus, eksaminaatorite poolt õpilaste võrdne kohtlemine. Kindlasti mõjutab ka eksamijärjekorra pikkus, mis tipphetkedel pealinnas oluliselt (umbes 1-1,5 kuud) pikem – kui noor juhiloataotleja poolteist kuud ei sõida, siis tõenäosus, et ta eksami ära teeb, on väga madal," arutleb Madar erinevate põhjuste üle, mis eksami läbisaamise protsenti mõjutavad ning lisab, et rolli mängin ka autokoolide erinev tase.

Maanteeameti eksamikeskuse juhataja Tarmo Vanamõisa nõustub, et nendes linnades on läbinute osakaal murettekitavalt väike. "Kui eksameid analüüsida, siis märksõnadeks on vähene sõidupraktika, keskendumine ja iseseisev liikluses hakkamasaamine ning konkreetsetest liiklussituatsioonides reeglitepärane sõit," ütleb Vanamõisa.

Ka Tartu autokooli Motohunt eestvedaja Raino Verliini arvates peaks kindlasti sellised numbrid tekitama küsimusi ja andma vastuseid. "Ühes autokoolis on eksamile saadetud 41 õpilast ja läbi on saanud vaid 57 protsenti. Millega seal tegeletakse? See peaks 100 protsenti olema," viitab Verliin taseme kõikumisele ja lisab, et Eesti Autokoolide Liidu ja maanteeameti talveseminaril tuli see teema arutluse ja maanteeamet lubas osad autokoolid suurema tähelepanu alla võtta.

Autokoolide tase sõltub ka paljuski õpetajatest. "Autokoolides on palju jama. Palju on neid, kes teevad töö ära, aga neid ei huvita, kuidas õpilane liikluses hakkama saab. See on kahjuks täiesti normaalne nähtus ja ei olene üldse, mis linnaga on tegu. See viib ka konkurentsis hinnad alla ja kui tööd pole, siis head õpetajad lähevad lihtsalt ära," sõnas Tartu autokooli Motohunt eestvedaja.

Korduseksamid ja pikk järjekord

Kõige suuremaks murekohaks peavad autokooli õpetajad just pikki eksamijärjekordi ja seda nii A- kui B- kategooria juhilubade tegemisel. "Noor kukub läbi, aga uus katse on pooleteise kuu pärast. Maanteeametil peab olema võimekus nii esmaste sooritajate kui ka korduseksamit tegevate noorte osas. Ainus võimalus on eksami piikide ajal (näiteks september-november) eksaminaatorite arvu suurendada, kindlasti annab teatud lahenduse ka töö parem korraldamine, aga minu andmetel sellega hetkel maanteeametis tegeletakse," leiab OÜ Autosõidu juhatuse liige.

A-kategooria lube saab teha vaid hooajaliselt. "Kui juuni lõpus juuli alguses öeldakse, et suve lõpuni on ajad täis, siis on kusagil ikkagi midagi valesti," teab Motohundi esindaja omast käest, kes sõidab ka A-kategooria eksameid õpetajana kaasa. Möödunud suvel oli suisa 70 eksamit. Tema sõnul peaks ka õpetajad ise rohkem osalema eksamitel kaassõitjatena, et saada ülevaate, millised on need probleemid, mida tulevikus vältida ja millele rohkem õppes tähelepanu pöörata.

Eksaminaatori pädevus

"Millest me siis räägime, hinnatakse vigu, aga mitte pädevust. Ülejäänud Euroopa hindab pädevust," ei mõista Raino Verliin, miks meil see asi ainult veapõhine on. Kui noor läheb eksamile, peab ta 10-15 minutiga autoga kohanema. Juba siis saab sõiduõpetaja teadmistega eksaminaator jälgida, mida õpilane teeb ja jälgib. Verliini arvates peaks hindama peab juhi valmisolekut erinevates situatsioonides, mitte vaid vigu.

Vead on ju nähtavad pardakaamera salvestustes, mida peale Eesti kasutatakse veel vaid Lätis. Kas aga see üks videovaade ja salvestus annab tagantjärele tõelise situatsiooni kirjelduse? Autokoolide talveseminaril oli rahvusvaheline autokoolide liidu esindaja, kes uuris, miks Eesti eksamitel need kaamerad üldse on? "Kas me ei usaldavat oma eksamineerijaid?" kirjeldab Motohundi esindaja rahvusvahelise esindaja hämmingut. Kogenud autosõiduõpetajana sõnab Verliin, et järelikult ei usaldata eksaminaatoreid, aga see ei tohiks nii olla. Tarmo Vanamõisa maanteeametist peab aga eeldust, et eksamil kukutatakse inimesi nimelt läbi, legendiks. "See, et selle läbi teenib riik raha, on müüt," sõnab ta Delfile.

Inimeste enda teadlikkus

Autokoolde juhid tunnistavad, et ega keegi naljalt B-kategoorias üle miinimumtundide võtta ei taha, kui just suurt vajadust ei ole. Indrek Madar OÜ Autosõidust toob näiteks Norra, kus peab koguma enne eksamit umbes 5000 läbitud kilomeetrit. Eestis nõutavad mahud on tema sõnul ilmselgelt liiga väiksed. "A-kategooria tegijate puhul kohtab väga harva neid, kes 10 sõidutunniga on nõus eksamile minema. Mootorratta juhtimisel tahetakse ikka 100% kindlust ja tundub, et vanemas eas tegijad (lube saab teha alates 21. eluaastast) tajuvad liikluskultuuri ja –ohte paremini," toob Tartu autokooli juht näite. Ta ütleb, et paljudel õppijatel on ju kodus käepärast võtta õpetajatest vanemad, kes aga on oma võsukeste abistamisel on pigem passiivsed. "Selleks, et tekiks kindlus, on vaja kogemust. Kogemus ei tule, kui ise rooli ei keera," viitab Verliin sellele, et lapsevanemad võiksid ka ise peatsete liiklejatega sõidutunde koguda. Põhjus, miks kooliõpilased sageli läbi kukuvad, olevat lihtne. Taas lihtne näide: viimati sõideti juuli lõpus, eksamijärjekord on aga poolteist kuud. ARKis käiakse ära, teooria sooritatakse, aga enne sõidueksamit ühtegi lisaliigutust ei tehta ja lisatundi ei võeta.

Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse lektori Heli Ainjärv rõhutab samuti, et mida rohkem õpilased ise sõidavad, seda väiksem on risk sattuda liiklusõnnetusse või tekitada ohtlikku olukorda. "Soovituslik võiks olla see, kuidas ajalises piiris seda sõiduõpet piirata. Rangelt sõidutunde tõsta ei saa, aga suurem sõidutundide arv võiks olla soovituslik. Tasakaalu peaks saavutama," selgitab Ainjärv. Mis puudutab eksamineerijaid, siis on Anijärv nõus, et õpetaja õpetamismeetod võiks olla vabam, peaasi, et õpilasest saaks ohutu juht.

Seega probleemkohti on, aga loodetakse, et need leiavad peagi lahenduse. Ka OÜ Autosõidu juhatuse liige Madar ütleb, et koostöö koht on maanteeameti ja autokoolide vahel väga tähtis. "Kui koostöö on olemas, tõuseb ka kvaliteet ja see ongi kõige olulisem. Kõik asjaosalised on hetkel positiivselt meelestatud, sest uued inimesed maanteeametis ja eriti just eksamikeskuses tahavad asju paremaks muuta," on ta lootusrikas.